Teisipäeva õhtupoolikul võis läbi Sakala toimetuse klaasseina või terrassilt jälgida, kuidas Stone House'i suur lumesahk üritab hiljuti Tartu ja Lossi tänava ristmikule rajatud ohutussaarest mööda laveerida ja Lossi tänavale keerata. Kuidagi see ka õnnestus, aga võib ennustada, et talvel, kui olud pole enam kaugeltki ideaalsed, ümberringi laiutavad lumevallid ja -vaod ning autod ei pargi enam tänava ääres nii hästi kui praegu, võib seal suuri raskusi tekkida, nagu ka linnas talihooldust tegema hakkava Stone House'i juht ja endine Linnahoolduse juht teisipäeval masinate tutvustamisel ennustasid.
TRIIN LOIDE ⟩ Kui võtaks tegijaid kuulda?
Toimetuse aknast võib näha ka, kuidas seda ristmikku läbivad suuremat sorti bussid ja veokid, kes tulevad Tallinna tänava poolt. Lahendusi on leitud mitmesuguseid ja päris leidlikke. Nüüd võeti sealt nurga pealt pahura moega betoonkass küll ära, nii et on võimalik üle tänavakividest laotud nurgakese sõita, ja see teeb elu lihtsamaks. Kuigi need tänavakivid võib ilmselt looja karja arvata, sest kogu see ristmik ja parkla pudisevad niigi nõnda, et servadest võib peoga kiviklibu kokku korjata.
Pakun, et kui sahk talvel omaenda sõidurajalt keerata ei saa – ja uskuge mind, ei saa, kui sinna lumevallid tekivad –, siis on kõige lihtsam ja loogilisem lahendus, et ta eirab liikluseeskirja ning teeb pöörde vastassuuna märksa avaramalt sõidurealt. Kuigi sealgi on väga kitsas. Ajakirjanikuna peaks sellise tegevuse hukka mõistma, aga käsi ei tõuse. Linnakodanikuna tahan ju puhtaid tänavaid ja võimalikult vähe jama. Mida kiiremini sahk oma tööd saab teha, seda kiiremini jõuab ta sinna, kus minul teda vaja on. Rikkugu siis pealegi asjaolude sunnil veidi liikluseeskirja. Issand taevas ise näeb, et ainsana huvitab liikluseeskiri Viljandis ja Viljandimaal nagunii sõiduõpetajaid ja nende kõrval kramplikult rooli pihku suruvaid õpilasi.