Eesti esimene maksupettur raputas kahe avaldusega maha rohkem kui 300 000 eurot võlgu.

Enda kirjelduse kohaselt pani Peeter Kaares valge särgi selga, lipsu ette ning läks ja kirjutas avalduse, et ei taha enam riigile võlgu olla. Riigiametid vastasid seepeale, et ärgu siis olgu. Foto: Elmo Riig

Riigile sadu tuhandeid eurosid võlgnenud Eesti esimene süüdimõistetud maksupettur Peeter Kaares pani oma jutu järgi paar nädalat tagasi valge särgi selga, lipsu ette, käis kahes kohtutäituri büroos ja oli nädala lõpuks maha raputanud ligi 330 000 euro eest võlgu. Selle summa oli kohus talt tervisekassa ja maksuameti kasuks välja nõudnud, kuid mõlemad riigiametid jäid rahast ilma.

Kaarese arvamuse kohaselt jäi riik oma seadustega temalt raha kättesaamisega jänni ning tegi talle umbes 330 000 euro suuruse kingituse. Seejuures pole sadadest tuhandetest eurodest ilma jäänud tervisekassa ning maksu- ja tolliamet nõus avaldama, kui suurtest summadest jutt käib.

Seadus, mille Kaares ära kasutas, hakkas kehtima 2021. aasta 5. aprillil ja on seotud kohtuotsuste aegumisega. Kui varem pidi kohtutäitur nõudma kohtus mõistetud summasid välja 30 aastat, siis mõni aasta tagasi lühendati seda perioodi kümnele aastale. Kaarese kohtuotsused pärinevad aga aastast 2000 ja 2012.

Kaarese enda kirjeldusel käis võlgade maharaputamine lihtsalt. Ta läks kohtutäituri büroosse, kirjutas avalduse, et ei taha enam võlgu olla, ja maksis 18 eurot 30 senti riigilõivu. Täitur võttis ühendust tervisekassaga, kus tunnistati, et aeg on tõesti möödas, ning protsess kuulutati lõppenuks.

Siis läks Kaares teise kohtutäituri juurde, maksis taas riigilõivu ja kirjutas talle avalduse, et ei taha enam maksu- ja tolliametile võlgu olla. Taas konsulteeris täitur seadusest tulenevalt riigiametiga ning koostas dokumendi, et Kaares ei ole enam maksuametile võlgu.

"Riigi kord jäi lahjaks," hindas Kaares protsessi. "Seadused jäid lahjaks."

Riigiametid Sakalale juhtunut lähemalt ei kommenteerinud. Mõlemad kinnitasid, et võlad on tõesti aegunud ja aegunuks kuulutatud. Kõike on tehtud seadusest lähtudes ning maksuamet lisas, et selline kohtu väljamõistetud kohustuste korstnasse kirjutamine pole sugugi haruldane.

Kuidas vabaneda maksmata võlast?

Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel on põhjalik õpetus, kuidas vabaneda võlgadest, mida kohtutäiturid on menetlenud enam kui kümme aastat.

Võimalus kümme aastat kestnud kohtuotsuse menetlemise järel selle aegumist taotleda tekkis 5. aprillil 2021. Kümmet aastat hakatakse lugema päevast, mil sissenõudja esitab kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks.

Võlast vabanemise avalduse esitamine on tasuline: iga avalduse pealt tuleb maksta 18 eurot 30 senti ja lisaks pool kohtutäituri tasust.

Aegumise avaldus tuleb esitada võlga menetlevale kohtutäiturile.

Avalduse esitamine ei tähenda automaatselt võlast vabanemist, sest see sõltub ka võla sissenõudja nõusolekust. Pärast avalduse esitamist saadab kohtutäitur sissenõudjale teate, et võlgnik taotleb aegumist. Kui sissenõudja nõustub võla aegumisega, lõpetab kohtutäitur menetluse.

Kui sissenõudja leiab, et võlg ei ole aegunud, on võlgnikul õigus mittenõustumine vaidlustada kohtus. Sellisel juhul ei tule tal kohtusse pöördudes riigilõivu maksta.

Aegumise kohaldamine võla suhtes ei tähenda, et kohtutäitur lõpetab menetluse lõplikult. Võlgnikul säilib kohustus tasuda kohtutäiturile täitekulud.

Peeter Kaareselt said kohtutäiturid kaugelt enam kui kümne aastaga kätte umbes poole neist summadest, mida riik nõudis. Protsessi käigus suutsid Kaarese kaitsjad ära kasutada olukorra, kus kohus polnud väljastanud petturile varem kuulunud vara täitedokumenti, sai riigikohtus võidu ning täitur ei tohtinud kohtus arestitud kinnisvara müüki panna.

Lõpuks jõudis täitur 2017. aastal selleni, et müüs maha Peeter Kaaresele ja seejärel tema pojale kuulunud ettevõtete kinnisvara. "Ma ise aitasin neid müüa. Tegin ise müügiks reklaami," rääkis Kaares.

Tema maksupettuste ajalugu viib tagasi 1990. aastate algusesse. 1997. aasta aprillis esitati toonasele osaühingu Kaidoke juhatuse esimehele Peeter Kaaresele süüdistus, mille kohaselt oli ta petnud riigilt välja 3,8 miljonit krooni (243 000 eurot – toimetus) käibemaksu. Kaares oli ostnud Eestist kaupa kokku ja vormistanud dokumendid nii, nagu läheks see üle piiri. Siis küsis ta maksuametist käibemaksu tagasi, esitades selleks valedokumendid.

Tegelikult midagi üle piiri ei läinud ja kaup müüdi maha Eestis. Pettused tulid avalikuks, kui majanduspolitsei hakkas uurima ühe pankrotti läinud firma dokumente. Kaares istus eeluurimise ajal poolteist aastat vanglas ning vabanes kohtuotsuse alusel tingimisi karistuse ja raha tagasimaksmise kohustusega.

Summa oli toonases mõistes lausa ülisuur ning Kaaresest sai esimene inimene, kes Eestis maksupettuste eest süüdi mõisteti.

Tagasinõutav summa jagati maksmiseks selliselt, et ühes kuus oleks tulnud tasuda 511 eurot. Keskmine Eesti palk oli samal ajal pisut üle 300 euro. Esimesel kuul maksis Kaares summa ettenähtud ajal ja suuruses ära. Paar kuud maksis ta kohtu ettekirjutusest vähem ja lõpetas siis tasumise sootuks, sest tal polnud oma sõnul raha.

Kohtutäiturite eest osavalt mööda vingerdades suutis Kaares koos oma naise ja emaga toime panna järgmise maksukuriteo, pettes haigekassalt, nüüdselt tervisekassalt fiktiivsete lepingutega välja rohkem kui 400 000 eurot.

2012. aasta kevadel kohustas Tartu maakohus varemgi maksupettuses süüdimõistetud Peeter Kaarest ning tema abikaasat hüvitama haigekassale põhjustatud 438 288 euro suuruse kahju.

Peeter Kaares võttis aastatel 2000–2005 osaühingutesse Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivselt tööle oma abikaasa Janika. Mehe korraldusel maksid firmad naisele töötasu ja preemiatena kokku 321 455 eurot.

Uurijad selgitasid välja, et see raha ei tulnud ettevõtete majandustegevusest. Palgamaksmiseks kasutati näiteks arvelduskrediiti või kandis raha firma kontole mõni teine omaniku või juhatuse liikmega seotud ettevõte. Firmade kontodele tehti ka teadmata päritolu sularahamakseid. Samas oli sotsiaalmaks alati korralikult tasutud ning naine võis küsida töövõimetushüvitist.

Kui enamikul inimestel moodustab aastate jooksul saadav haigushüvitis vaid väikese osa palgast, siis 33-aastane Janika Kaares esitas töövõimetuslehti regulaarselt ning haigekassa maksis talle haigus- ja hooldushüvitistena välja 438 288 eurot. See on läbi aegade suurim summa, mis haigekassalt on välja petetud.

Kohtuotsuse järgi piirdus Peeter Kaarese reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolmeaastane vangistus määrati talle tingimisi sama pika katseajaga. Janika Kaarest karistas kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga. Peeter Kaarese 73-aastane ema, kes paberite järgi oli pettuse ajal firmade omanik, pidi kelmuse eest vastu võtma kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga. Kõigile kohaldati ettevõtluskeeld viieks aastaks.

Pikk ja vaevaline protsess, et riik oma raha petturitelt tagasi saaks, osutus viljakaks ainult osaliselt. Veel mitu korda pidid täiturid läbi tegema kohtutee, et midagigi riigile tagasi tuua. Aja jooksul sai selgeks, et kohus oli teinud otsuseid välja kuulutades väikseid tööõnnetusi ja need tõid kaasa omakorda kohtuprotsesse.

Viis aastat hiljem suutis kohtutäitur viis kinnistut võla katteks müüki panna. Neist kalleim ja tuntuim oli Viljandi jahiloss Pargi tänaval. Nimistusse kuulusid veel kõrvalises kohas telefonijaama hoone ja töökoda Viljandis Puiestee tänaval, kehvas seisukorras kunagine linnukasvatuskompleks Karksis, samuti kehvas seisus endine garaaž-töökoda Saarepeedil ning hoonestamata maatulundusmaa Viljandi vallas Aindu külas.

Kui suur summa petturil riigile tasumata jäi, on teadmata.

Kaares ise pakkus, et see summa oli 330 000 ja 350 000 vahel. Täpselt ei tea ta isegi. Samuti arvas ta, et umbes 10 000 eurot kohustusi on tal riigi ees veel üleval. Need on erinevad trahvid, mis on jäänud tasumata. Ta kasutas järelejäänud võlasumma kohta väljendit "Midagi näpuotsaga".

Ajakirjanikele on ta korduvalt öelnud, et maksaks küll, aga raha ei ole. Kohtutäiturite tegevus kinnitab seda väidet, sest raha neil Kaareselt võtta pole. Kõik temaga kunagi seotud ettevõtted on liikunud pereliikmete nimele.

Samas ei paista Peeter Kaarese tegevusest kuidagi välja erakordset vaesust. Veel tänavu augustis sõitis ta Lillis peetud Balti keti aastapäeva tähistamisele 2018. aasta Mercedes-Benziga, millega mõni aasta tagasi oli sõidutatud president Kersti Kaljulaidi. Kui see auto oli tagastatud Silberautosse, ostis selle Kaarese pojale kuuluv ettevõte. Mercedes pandi küll üsna pea 190 000 euro eest müüki, aga on endiselt sama omaniku oma ja määratud töösõitudeks.

Aeg-ajalt näeb Peeter Kaarest sõitmas 2018. aasta Mercedes-Benzi roolis, millega mõni aasta tagasi sõidutati Eesti presidenti. Foto: Marko Suurmägi

Tervisekassa ei vasta küsimustele, kui suure summa pettur tasumata jättis.

"Täitemenetlused on lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu ja täitemenetluste kaudu on tervisekassa kätte saanud üle poole summast," kirjutas vastuseks tervisekassa avalike suhete esindaja Sander Rajamäe.

Kaares ise pakub, et tasumata jäi ehk 150 000–180 000 eurot.

Sama kidakeelseks jääb maksu- ja tolliamet, mille tulude osakonna juhtivspetsialist Sirle Lindre teatas, et saab kinnitada, et Peeter Kaaresel ameti ees enam võlga ei ole. "Täpsemaid detaile me avaldada ei saa, sest maksukohustuslast puudutav teave kuulub maksusaladuse alla," lisas ta.

Lindre lisas, et aegumise tähtaja lõppemisel lõpeb tõepoolest ka kohustus ja kui nõue on aegunud, siis kantakse see maha. "See on meie tavapraktika. Selles, kui kohtu kaudu välja mõistetud summast jääb osa tasumata ja see kantakse aegumisega maha, pole samuti midagi erakordset," lisas maksuameti esindaja.

Peeter Kaares ise on juhtunust omajagu üllatunud. "Ma ei saa aru, miks riik petturitele selliseid kingitusi teeb," ütles ta. Kaarese meelest oleks riik võinud sõlmida temaga mingit laadi lepingu, et ta oleks saanud oma kohustusi tööga heastada. "Teeks riigi kasuks tööd, aitaks Eestit," arutles Kaares, kes ettevõtlusega enam ei tegele, annab enda seletusel nõu noorematele ning ootab viie aasta pärast saabuvat pensioniaega.

Ta leidis, et kunagise miilitsa ja kriminaaljälituse töötajana saaks ta riigile kasulik olla Eesti-Läti piiril, kus ta oma poja kinnistul tihti viibib ja kus tema andmetel käib kõva salakaubavedu.

Kas füüsikaseaduste piire kompav raske liiklusõnnetus või pettuse katse

Peeter Kaares käib Eesti-Läti piiril tihti, sest endine piiripunkti kinnistu kuulub nüüd tema poja firmale. Kaks aastat tagasi sattus ta seal osaühingule Piiripunkt kuulunud Kiaga õnnetusse. Foto: Elmo Riig

Kui Eesti riigiga on Peeter Kaaresel suures osas praegu rahu, siis uus vaidlus käib kindlustusfirmaga, kelle hinnangul ei ole ta sattunud raskesse liiklusõnnetusse, nagu väidab.

2022. aasta 1. aprillil sõlmis Peeter Kaares Salva Kindlustuses õnnetusjuhtumi kindlustuse lepingu, milles surmajuhtumi ja püsiva puude hüvitise piiriks seati 150 000 eurot. Valuraha oli 15 000 eurot ja päevaraha piir 20 eurot.

413 euro suuruse aastamakse tasus Kaares kohe ära ning pisut enam kui kuu aega hiljem saatis ta kindlustusfirmasse õnnetusjuhtumi teate. Salva Kindlustus keeldub kahju korvamast, sest ei usu, et õnnetus sellisel moel, nagu seda Peeter Kaares kirjeldab, oleks saanud juhtuda. Autoremondifirma hinnangul tähendaks selline juhtum maailma füüsikaseaduste ümberkirjutamist.

Kaarese enda jutu järgi hakkas ta 2022. aasta 10. mail Kia Sorentoga sõitma Karksi-Nuiast Lilli piiripunkti poole. Oma seletusel pidi ta seal kohtuma Läti julgeolekutöötajaga.

Seletuskirjas kindlustajale on Kaares väitnud, et veidi enam kui kaks kilomeetrit enne piirile jõudmist jooksid teele kaks põtra, ta pööras rooli järsult paremale, loomad ehmatasid, üks neist sööstis üle tee ja teine tardus paigale. Auto tabas põdra tagumist jalga, auto kaitseraud purunes, loom lonkas suure hüppega metsa.

Tee ja teepeenra vahel oli kaks meetrit lai ja 80 sentimeetrit sügav kraav ning auto vajus kraavi. Selle kõrval kasvas aga võsa ja mõned 20-30 sentimeetri jämedusega puud. Üks neist olevat saanud löögi ning umbes nelja meetri kõrguselt kukkunud kolm meetrit pikk ja 20 sentimeetrit jäme palk autole risti peale.

Auto katus vajus Kaarese enda seletusel juhi kohalt 15 sentimeetrit sissepoole ning tema sai obaduse pähe ja kaotas teadvuse.

Ta ärkas, kui kaks Läti naist teda kraavis nähes seisma jäid.

Juhtunust anti teada häirekeskusele, kust soovitati pöörduda Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonda. 11. mail kell 00.17 Kaares sinna ka jõudis.

Tuvastati, et Peeter Kaares kaebas peas ja kaelas valu, aga ühtegi silmaga nähtavat vigastust ei tuvastatud, ka marrastusi mitte. Kael liikus vabalt ja käed külgühtlaselt.

Järgmisel päeval jõudis Kaares perearsti juurde, kes talle haiguslehe kirjutas. Järgmise nädala jooksul kaebas Kaares pidevaid peavalusid ja soovis neuroloogi konsultatsiooni. Kuu lõpus jõudis ta Jõgeva haiglasse. Haiguslehte uuendati oktoobri alguseni veel neljal korral ning jutuks oli ka töövõimetuse taotlus.

Kaares kaebas pidevaid pea- ja kaelavalusid, mille vastu tabletid ei aidanud, ning appi kutsuti neurokirurg. Operatsiooni ei soovitanud siiski ükski arst ja arvati, et vaja oleks ravivõimlemist ja taastusravi.

Ometi ei mõjunud kõik need kaebused ja esitatud dokumendid kindlustusfirmale, kes asus selgelt seisukohale, et auto ei saanud õnnetuses selliseid kahjustusi saada.

Kui Kaarese seletusel vajus auto katus kukkunud oksalt saadud hoobi järel 15 sentimeetrit allapoole, siis autost tehtud fotod ning päev hiljem autoesinduses tehtud ekspertiis näitab, et katusel on vaid väike kahjustus. See tähendaks, et auto katus pidi oksalt saadud hoobi järel vajuma järsult alla ja siis hüppama sisuliselt endisesse asendisse tagasi.

Ekspertide arvates on see võimatu, sest just see piirkond katuses on autokeres kõige tugevam ega saa vetruda sellisel moel, nagu oli kirjeldatud. "Katuse sissevajumine eeldaks sõiduki tugeva juhti kaitsva kerekonstruktsiooni olulist kahjustumist," kirjutas kindlustusfirma Kaaresele ning lisas, et ligi kolmemeetrise palgi kukkumise tagajärjel ei saanud sõiduki katus ja kerekonstruktsioon pärast väidetavat deformeerumist taastada esialgset vormi.

Vigastuste saamise seadis kindlustaja sedavõrd suure kahtluse alla, et hüvitist maksta ei kavatse.

Kindlustusfirma andis juba kaks aastat tagasi oktoobris teada, et ei kavatse midagi maksta ning Kaares võib soovi korral kohtusse pöörduda. Sakalale kinnitas Kaares, et tema vaidlus kindlustajaga jätkub.

Salva Kindlustus juhtunut ei kommenteeri.