/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/04/13/1054156t1h400c.jpg)
Täispikkuses artikkel ilmus 14. aprilli «Sakalas»
Kuigi seadus ei luba kulu põletada, süttib kas inimeste teadmatusest või hooletusest krõbekuiv mullune rohi igal kevadel.
Keelatud kulutuli kipub leekima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erand pole ka tänavune kevad.
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Evelin Uibokand ütles, et kulupõletamise keelu eirajat ja lõkke tegemisel tuleohutusnõuete rikkujat võib päästeamet või keskkonnainspektsioon trahvida kuni 800 euroga.
Uibokand märkis, et aastatetaguse ajaga võrreldes on kulupõlengud vähenenud. Kui näiteks 2006. aastal sõitsid päästjad Viljandimaal 132 kulupõlengut kustutama, siis mullu oli seda tarvis teha vaid üheksal korral.
2010. aasta septembrist hakkas kehtima tuleohutuse seadus, mis keelab kulupõletamise aasta ringi. Erandkorras ja ametkondadega kooskõlastatult tohib seda teha vaid loodusobjektidel.
Päästeamet viitas, et varemgi polnud kulupõletamine otsesõnu lubatud, aga siis jäi keelu tõlgendamiseks ruumi. See tegevus oli keelatud tuleohtlikul ajal ehk lume sulamisest sügisvihmadeni — nõnda põletati kulu näiteks varakevadel, kui lumi polnud veel kõikjalt läinud. Nüüd selle tõlgenduse taha enam hiilida ei saa.
Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoor märkis, et kulu põletamine on ohtlik tegevus ning lahtine tuli võib väga kergesti kontrolli alt väljuda.
Keeld on tema sõnul inimeste elu, tervise ja vara kaitseks ning keskkonnakahju ärahoidmiseks. Kulupõletamisest alguse saanud tulekahjudes on elu kaotanud inimesi ning hävinud maju ja metsi.
«Kui mõnel pool seni ikkagi kulu põletatakse, näitab see, et inimesed pole keelust teadlikud ega taju selle tegevuse ohtlikkust,» lausus ta. «Sageli süttib kulu lõkkest, mida tehes pole tagatud ohutusnõuded.»
Remmelkoor lisas, et lõket tohib teha vaid mittesüttival pinnasel või alusel vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest ja kahekümne meetri kaugusel metsast. Enam kui kolmemeetrise läbimõõduga lõkke tegemine tuleb varem kooskõlastada kohaliku päästeasutusega, Viljandimaal seega Lõuna päästekeskusega.