MARKO SUURMÄGI ⟩ Punane pall

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

Rubiini platsiga Viljandi kesklinnas on paar aastat kaasas käinud hulk keerulisi sõnu – "ruumieksperiment", "linnaruumilahendus", "ruumisekkumine", "kogukonnaala" – ning muidugi ka projektid, ideekorjed, avalikud arutelud ja kõik muu tänapäeva aina keerulisemaks muutuvasse maailma puutuv. Päriselu on lihtsam. Varasemale malenditeta malelauale, reketiteta lauatenniselauale ja tihtipeale parkivate autode alla kadunud rattarajale on lisandunud toidukohad, istumispaigad, taimed, lava ja mõned niisugusedki asjad, millele ehk otsest nimetust anda ei oska.

Aga ühel juuli hommikul oli sel platsil pall. Selline tavalise jalgpalli mõõtu ja punast värvi. Üsna pea avastasid selle kaks teismeeas poissi ning hakkasid seda taguma. Varsti oli poisse neli. Ühed lahkusid, teised tulid ning pall leidis kasutust kogu päeva.

Pall oli keset platsi järgmistelgi hommikutel. Päeva jooksul kadus see sealt mitu korda ära, aga kuskilt lähikonnast leiti see üles, see jõudis uuesti platsile ning ikka ja jälle leidus inimesi, kes sellega midagi tegid. Mõni andis möödudes kerge vopsu, mõni ei pidanud paljuks sellega pool tundi või kauemgi mängida. Sakala toimetusest oli palliga ja palli ümber sündivat lihtne jälgida, sest kogu plats on justkui peo peal.