/nginx/o/2024/09/12/16353265t1h4190.jpg)
Neljapäeval üllatuslikult Ukrainasse sõitnud Eesti presidendi Alar Karise üks olulisemaid sõnumeid Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskõile oli, et Eesti on alati toetanud kõikide piirangute kaotamist sellele, millist relvastust me Ukrainale anname ja mida tema nende relvadega rünnata võib. Kindlasti oli Zelenskõil toetavaid sõnu hea meel kuulda, kuid hoopis olulisem oli, mida lubasid või vihjasid talle päev varem Kiievis käinud USA ja Briti tipp-diplomaadid.
Erinevalt Eestist on mitu teist Ukraina liitlast piiranud nii seda, milliseid relvi antakse, kui ka seda, kuidas neid kasutada võib. Eriti oluline on olnud, kuidas doseerib oma relvasaadetisi ja -lube USA, kelle käsutuses olev arsenal on kahtlemata kõige suurem ja võimekam. President Joe Biden on selles vallas olnud üsna ettevaatlik ning nii Valges Majas kui Pentagonis on Venemaa täiemahulise rünnaku algusest saadik hoolega vaetud, kus on see punane joon, mille ületamine paneks Kremli olukorda pöördumatult eskaleerima.
Praegu kehtiv piirang lubab Ukrainal rünnata Ameerika rakettidega Venemaa territooriumi umbes 100 kilomeetri sügavusele. Selle loa andis Biden mais eelkõige selleks, et ukrainlased saaksid teha kahjutuks Harkivi ründamiseks kasutatud sõjaväebaasid. Praeguseks on need aga kaugemale Venemaale kolitud ning Ukraina vajab hädasti kõiki võimalusi, et anda lööke Vene sõjaväelennuväljadele, sõjaväebaasidele ning logistikakeskustele.
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)