/nginx/o/2024/09/11/16350299t1h7e0f.jpg)
Viljandimaa on osaline tööstussümbioosi programmis, mille arenduskeskuse kaasabil on ellu kutsunud EAS-i ja Kredexi ühendasutus. Eesmärk on ettevõtete vastastikuse kasuna muuta ühe jääk teise sisendiks ning niiviisi ka keskkonnale leevendust tuua.
"Tööstussümbioos on põhimõtteliselt võrgustik ettevõtete vahel, kes suudavad, tahavad ja saavad üksteise ressursse kasutada," lausus EAS-i ja Kredexi ühendasutuse rohevaldkonna teenuste teemajuht Anet Adamson ja lisas, et suhtlusvõrgustiku järel on see ka tööviis.
"Mõnel ettevõttel võib jääda soojust üle ja ta saab selle juhtida kõrvalasuva hoone soojendamiseks. Ka tolmu – tõepoolest tolmu! – saab kasutada, näiteks ehitusmaterjalide tootmiseks," selgitas Adamson. Viimase näite puhul võib rääkida põlevkivituhast, millest on võimalik valmistada ehitusplokke. "Või hakkpuit, mida saab kasutada multši tootmiseks," lisas ta.
Tööstussümbioosi eesmärk on ettevõtete koostöö ressursitõhususe ja keskkonnamõjude vähendamise nimel. Selline algatus on üsna uudne.
Adamson selgitas, et materjal ei pea olema sugugi käegakatsutav. "Käesoleval sajandil saame rääkida tööstussümbioosist ka intellektuaalomandi vahetamises, näiteks töötajate, teabe, infovara ja muu taolise puhul," lausus ta.
Sümbioos bioloogilises mõistes tähendab vastastikku kasulikku efekti. Ühelt poolt saab küll üks ettevõte sellisel viisil jääke teisele andes üleliigsest lahti, kuid ikkagi võib kerkida küsimus, kas peaks lihtsalt teisele tooret niisama tasuta ära andma. "See on üks asi, mida teadvustame, ja seda on ka teadusartiklites välja toodud ning olen selle üle juurelnud," tõdes Adamson ning kinnitas, et see mõtteviis on üks asi, millest peame nüüdses ühiskonnas ja muutuvas keskkonnas üle saama. "Konkurentsile ei ole meil muutuvas kliimas ja keskkonnas ruumi," tähendas ta. Siiski ei pea materjale ju alati tasuta ära andma ja neid võib nõndasamuti ka müüa.
Laias maailmas ei ole tööstussümbioos siiski midagi uut. Adamson selgitas, et see on isetekkeliselt esile kerkinud erinevates maailmajagudes ja mõnel juhul on riigid asja suunanud ja mõjutanud. Praegu kasutatakse EAS-i ja Kredexi ühendasutuses Euroopa tõukefondi raha, et Eestis tööstussümbioosi ettevõtete vahel ellu kutsuda.
Selle tarbeks on Adamsoni ütlemist mööda suheldud maakondlike arenduskeskustega ja saadetud kutsed kõikidele Eesti maakondadele. Viljandimaa arenduskeskus näitas asja vastu huvi üles ning ka tema abiga on ettevõtetel võimalik teemaga edasi liikuda.
Praegune programm on lisaks Viljandimaale käima läinud Järva-, Pärnu- ja Harjumaal, igas maakonnas on saadaval 30 kohta.
Adamson selgitas, et kindlad piirkonnad valiti sümbioosi tekkimise lihtsustamiseks, sest näiteks Saaremaa ja Võrumaa ettevõtte vahel võib selle sünd olla keeruline.
Selle kohta, kas Viljandimaal mõni tööstussümbioos on juba tekkinud, teadis Adamson öelda, et Paragon Sleep on seda juba ise alustanud: tehas on ressurssi tootmisesse tagasi suunanud ning osa jääkvillast läheb Woola pakkematerjalide tootmisesse.
"Aga mõiste on uus ja teema niisamuti. Ettevõtted on pragmaatilised ning ärisid käimas ja pinnal hoida niigi rakse – nii et üpris kõva kivi," märkis Adamson.
Viljandimaalt on veelgi mõni näide tuua, kuidas väikest viisi on vastastikku kasulikult tegutsetud: Viljandi gümnaasiumis eelmisel õppeaastal toimetanud õpilasfirma Cardica kasutas oma puidust rahataskute tegemiseks kohaliku puiduettevõtte jääke ja vastutasuks jagas sinna tooteid.
Adamson rääkis, et tööstussümbioosi põhiline eesmärk ongi, et jääk ei läheks põletusahju ega prügimäele. Ta lisas, et süsteem peaks looma jääkmaterjalile väärtust ja elavdama majandust või tõepoolest võimaldama ka ettevõttel tulu teenida, mitte lihtsalt leida uues kohas 15 minutit kasutusaega.
Nagu Viljandimaa arenduskeskuse kestlikkuse suunajuht Daisy Estam ütles, siis neile teadaolevalt suuremalt tööstusjääkide vahetamist siin ei toimu, samas on tõepoolest tavaline, et puidujäätmed lähevad hakmeteks ja tihti samas ettevõttes, mis tähendab, et jääki sisuliselt ei tekigi. Estam jätkas, et metallitööstuses on utiliseerimine jällegi tavaline, sest jääke on võimalik uuesti kasutada. Lisaks on meil näiteks ettevõte Full of Junk Design, kes kasutab palju kohalike tööstusettevõtete jääke mitmesuguste kujunduste, näiteks lavakujunduste tegemiseks.
Siiski ei saa Estami sõnul väita, et tööstussümbioosi siin eriti ei viljelda, see pole lihtsalt olnud teema, mis ettevõtetes esimesena jutuks tuleks.
"Need ettevõtted, kus roheteemad on kõrgel kohal, on väga kenasti projekti üles korjanud ja soovivad osaleda. Keerulisem ongi kampa saada neid, kellel seni ei ole roheteemadele mahti jagunud. Samas tööstussümbioos võiks ettevõttele ahvatlev olla peale selle, et see on kestlik, ka sellepärast, et võimaldab tõepoolest kulusid minimeerida ja kasu maksimeerida," selgitas kestlikkuse suunajuht.
Nagu Anet Adamson ütles, on Eesti riik võtnud Pariisi kliimaleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis tööstussümbioosi fookusesse ning kliimaministeerium ja keskkonnainvesteeringute keskus tuleb peagi välja ettevõtetele mõeldud ringmajanduse toetusmeetmega, kuhu tööstussümbioos on sisse põimitud.
Siiski on seni ettevõtete sümbioosis toimimine Eestis arenenud väga visalt. "Pakri teadus- ja tööstuspargis on seda proovitud," lausus Adamson, kuid nentis, et seni on olnud küllalt ka komistuskive. Hea näide on tema sõnul aga platvorm materjalivoog.ee. Seal on võimalik panna ühtedel ettevõtetel endale ebavajalikke materjale müüki ja teistel neid osta. "Ka õpilasfirmad on platvormil sagedased kliendid," lausus ta.