Ikka päris palju kuuleb tänapäeval siunamist, et lapsed passivad ainult ekraani ees ega liigu sugugi. Vaadates aga Paala järve lastejooksul kaameraga tabatud emotsioone ja osalejate hulka, ei saa sellega kuidagi nõus olla. Isegi päris tillukesed, lapsevanema käekärval esimesi samme tegevad lapsed on kohal. Vahest ikka tagamõttega näidata neile maast madalast, et liikuda on vahva.
Tellijale
No kuidas need lapsed ei liigu siis?
Oma sõprusringkonnast ei tule esimese hooga pähe ühtki last, kes kuskil trennis või huviringis ei käiks või kes tõesti istuks päevad läbi ekraani ees. Samuti mäletan oma lapsepõlvest 25 aastat tagasi, et ei olnud väga varianti esimesse klassi minnes trenni mitte minna. See oli loomulik, et trenn on päeva osa, ja keegi ei pidanud sundima. Pigem utsitati valima endale seda ala, mis meeldib.