Oma sõprusringkonnast ei tule esimese hooga pähe ühtki last, kes kuskil trennis või huviringis ei käiks või kes tõesti istuks päevad läbi ekraani ees. Samuti mäletan oma lapsepõlvest 25 aastat tagasi, et ei olnud väga varianti esimesse klassi minnes trenni mitte minna. See oli loomulik, et trenn on päeva osa, ja keegi ei pidanud sundima. Pigem utsitati valima endale seda ala, mis meeldib.
Jah, tõsi, hoovis enam niimoodi nagu vanasti kambaga uka-ukat või jalgpalli ei mängita ja kindlasti veedavad lapsed liiga palju aega ekraanide ees, aga sealt ekraani eest nende ärameelitamine on ju nende suunaja teha. Kui tänapäeval tõesti ei tule pähe ühtegi head mõtet, mida lastega koos ette võtta, et oleks lõbus ja natuke liikumist ka, on abiks kas või veebisait Liikumismängud, millelt saab väga vahvaid aktiivsete ja sotsiaalsete mängude ideid.