:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/06/16340400t1h0ea1.jpg)
Augustiga sai läbi Eesti päästjate missioon Hispaanias. Nelja nädala jooksul läbisid kaks 20-liikmelist meeskonda tuhandeid kilomeetreid ning said omal nahal tunda, mida tähendab üle 30-kraadises kuumuses tulega võidelda, abiks kopterid ja lennukid. Nagu ütles Viljandi päästja Mikk Varik, oli küll päris karm, aga teistpidi jällegi kõva kogemus.
"Palav oli jah, üle 30 kraadi iga päev," nentis Mikk Varik, kes kuulus teise Eestist läinud meeskonda ning oli abis Hispaania loodeosas Galicias, mis on riigis üks metsarikkamaid piirkondi.
Nagu Varik nentis, oli sealne vaatepilt ikka hoopis midagi muud, kui on Eestis nähtud. Selliseid asju siin kogeda ei saagi. Õnneks.
Eestiga ei anna võrrelda mastaape ega ka masinaid ja takikat, mida seal kasutati. "Juba tehnika oli teistsugune: lennukeid ja koptereid oli palju õhus. Buldooser aitas joone tõmmata, et tuli edasi ei liiguks," tõi ta näiteid.
Lisaks veel põrgukuumus ja mägine maastik, mis töötegemise füüsiliselt keerukaks muutsid. Kõige suurem metsatulekahju, mida kustutama mindi, oli 75 hektaril.
"See oli veel mägine piirkond ja füüsiliselt oli ikka raske. Ei ole päris nii, et lihtsalt lähed ja hakkad kustutama. Kuum, päike paistab lagipähe ja tulekuumus ka veel juurde. Tegelikult oli päris karm," rääkis Varik kogetust. "Helikopteri ja lennukiga tuuakse vesi kohale, sest muud moodi ei saagi: kant on mägine ja sinna on raske pääseda. Lennukid ja kopterid võtavad suurema tule maha," kirjeldas ta.
/nginx/o/2024/09/06/16340404t1h5ee8.jpg)
Varik rääkis, et parasjagu on Hispaanias väga kuum ja kuiv – seetõttu ka väga tuleohtlik. Samuti mõjutab suure metsapõlengu kulgu ja mastaapi tuul. "Kui tuul on suur, siis võib käest ära minna. Aga me saime hakkama. Oleks veel tuuline ka olnud, nii et viskab tuld peale, siis oleks ohtlik olnud."
/nginx/o/2024/09/06/16340401t1h4432.jpg)
Metsakustutusmeeskonnal oli ka varustus eriline. "Riietus oli õhem ja kergem. Eesti oma on paksem, aga me kasutame seda ka linnakustutuse jaoks," selgitas päästja.
/nginx/o/2024/09/06/16340405t1h78fb.jpg)
Esimene Eesti meeskond oli 31. juulist 16. augustini Hispaania keskosas Castilla-La Manchas, teine meeskond 15.–31. augustini Galicias. Mõlemad piirkonnad on mägised.
Viljandimaalt kuulus meeskondadesse neli päästjat: Sivar Mändul Suure-Jaani, Ivar Lupp Mustla, Mikk Varik Viljandi ja Ove Janter Abja-Paluoja komandost.
:format(webp)/nginx/o/2024/09/06/16340402t1h0f8a.jpg)
Esimese satsiga Hispaaniasse sõitnud meeskonna juhi Kaarel Langmetsa sõnul oli missiooni mõte olla kohapeal valmis ja kohe reageerida. "Missiooni mõte on olla kohapeal valmis juhuks, kui tulekahju suureks läheb, ning sealses kliimas on see pigem aja küsimus. Kui riigid kutsuvad abi siis, kui sündmus juba käib, ei pruugi see piisavalt kiiresti kohale jõuda," selgitas meeskonna juht.
/nginx/o/2024/09/06/16340403t1h2308.jpg)
Kuu aja jooksul said Eesti päästjad kaasa aidata üheksa metsa- ja maastikutulekahju kustutamisele. "Tulekahjud olid väga erinevad. Oli raskeid nõlvu, aga oli ka siledamaid kohti. Iseäranis keeruline oli maastik meie autojuhtidele, kes mägedes kitsastel teedel hakkama pidid saama," rääkis teisena Hispaaniasse sõitnud meeskonna juht Taavi Tilk ning lisas, et peaaegu alati kasutatakse tulekahjude kustutamiseks ka lennu- ja rasketehnikat.
"Võtame õppetunnid arvesse, täiendame kustutusvarustust ja treenime meeskonda veelgi tugevamaks. Meil on nüüd päris hea ettekujutus sellest, milline see töö on," rääkis Langemets edasistest plaanidest. Pikem eesmärk on paari aastaga treenida välja Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv päästemeeskond koos seadmete, varustuse ja oskustega, et olla valmis appikutsetele reageerima.
/nginx/o/2024/09/06/16340406t1h2b66.jpg)
Nagu tõdes Varik, siis oli see kõva kogemus, mis tuleb päästjatöös kasuks. "Seal kasutatakse teistsugust tulekustutustaktikat, mida Eesti ei näegi, ning need teadmised ja kogemused on väga kasulikud," rääkis ta.
Olgugi et olukord on kohapeal karm, läheks Varik kutse korral tagasi. "Mulle seal meeldis: nägi tuld, sai palju tööd teha. Kui kutsutaks veel kunagi appi, siis läheks," märkis ta.
/nginx/o/2024/09/06/16340407t1h293d.jpg)
Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud suureks mureks. Üksteisel käiakse abis seetõttu, et ühelgi riigil pole endal nii palju jõudu, et sellise katastroofiga toime tulla. Abi koordineerib Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism.