HELMEN KÜTT ⟩ Raske aja eelarveotsused säästsid pensionäre

Helmen kütt on Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees ja sotsiaalkomisjoni liige ning Viljandi linnavolikogu esimees. Foto: Jan Randar Raidma

Viimased aastad pole Eesti inimestele just palju häid uudiseid toonud, kuigi õnneks jagub ka neid. Eesti elu on kulgenud kriisist kriisi. Raske taagana on juba mõnda aega meie kõigi kohal rippunud teadmine, et pandeemia, energiakriisi, pika majandussurutise ning Ukraina sõja ja järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu on riigieelarve sügavas miinuses. 

On selge, et pikalt üle jõu elamine lõpeb kollapsiga, mis lööks kõige rängemini just ühiskonna haavatavamaid liikmeid. Riigi rahanduse õigele teele pööramine tähendab paratamatult karme otsuseid, mida on endale selgelt teadvustanud valitsemisvastutust kandvad erakonnad, kes erinevalt tühja tünni kombel kõmisevast opositsioonist peavad tegelema päris lahendustega. 

Valusatest kärbetest ja maksutõusudest on seoses südasuviste valitsusleppe arutelude ja juuli keskel ametisse astunud uue-vana valitsusega ka üksjagu juttu tehtud. Tean väärikas eas inimesi, kes jälgisid koalitsioonikõnelusi murelikult, et mitte öelda hinge kinni hoides. Alust selleks oli, kui meenutada, et juba mais vihjasid mõned Reformierakonna poliitikud pensionite külmutamise vajadusele. Rääkimata Parempoolsetest, kes oma liidri Lavly Perlingu suu läbi teatas aprilli lõpus: "Pensionikulud tuleb eelarves külmutada ja kui eelarvepuudujääk süveneb, siis tuleb olla valmis ka nende kärpimiseks", nõudes samuti lausaliste toetuste maksmise lõpetamist. Perlingu jälgedes astus hiljuti tema erakonnakaaslane Andres Kaarelson, kelle hinnangul tuleb kõikide pensionite ja töövõimetustoetuste indekseerimine lõpetada ning külmutada need 2024. aasta tasemele.