Ukraina pealinnast pärit Nataliia Ponomarenko on läinud aasta detsembrist Suure-Jaani Tervisekoja Kukemarja kohviku kokk ja ehkki paljude Eesti söögikohtade käive mühinal kahaneb, on sealne hoopis kasvanud, kuu keskmisena 30 protsenti.
Kiievi pilvelõhkujast pärit toiduvõlur viis Suure-Jaani kohviku uutesse kõrgustesse
Nagu meenutas Tervisekoja juht Indrek Palu, palkas ta tööd otsinud ukrainlanna esialgu koristajaks, aga tollel oli tehnilist taipu, ta õppis kahe eaka tehniku kõrvalt ameti selgeks ja asus nende ametist lahkumise järel nende asemele. Kui detsembris otsiti kohvikusse kokka, selgus aga, et hoopis see on Nataliia Ponomarenko tõeline kutsumus. Et tal on kokapaberid ja Kiievis juhtis ta Ukraina tippsportlasi ettevalmistava internaatkooli toiduosakonda, kus tal oli 19 naisalluvat ja üks meesalluv.
550 noore sportlase toitlustamine oli paras katsumus, süüa anti neile neljal korral päevas, toiduratsioon pidi olema tasakaalus ning portsjonid olid suured. Kokkade haigestumise või puhkuse ajal asendas Ponomarenko neid ise. Muide, selle Kiievi spordikooli on lõpetanud ka Ukraina kõrgushüppaja Jaroslava Mahutšihh, kes püstitas tänavu juulis Pariisi Teemantliiga etapil uue maailmarekordi 2.10.
Nataliia Ponomarenko valmistab muu hulgas imehäid kooke. Parasjagu lõikab ta lahti mangokooki.
Jan Randar Raidma
2022. aasta veebruaris läks Nataliia Ponomarenko viima Soome Oulusse eksabikaasa juurde nende 17-aastast tütart, samal ajal algas aga Ukrainas täiemahuline sõda ... Nagu ta rääkis, elu külmas Soomes teda ei tõmmanud ja nii maandus ta Viljandimaa ettevõtja Toomas Aavasalu vahendusel Eestisse Tääksi ühiselamusse. Hiljem õnnestus tal Suure-Jaani kesklinnas korter üürida.
"Kiievis elasin 25-korruselise maja 21. korrusel, vaade kesklinnale oli võrratu, pilvise ilma korral hõljusid akende taga pilvelaamad ..."
Selline vaade avanes Nataliia Ponomarenkol oma Kiievi koduaknast 21. korrusel.
Erakogu
Selline vaade avanes Nataliia Ponomarenkol oma Kiievi koduaknast 21. korrusel.
Erakogu
Selline vaade avanes Nataliia Ponomarenkol oma Kiievi koduaknast 21. korrusel.
Erakogu
Ülikoolis õppis Ponomarenko aga hoopis finantsistiks. Nagu ta nentis, ei mõista ta neid doktorikraadiga Ukraina pagulasi, kes erialast tööd leidmata virisevad ja abiraha peal virelevad. "Mina ei vingu, vajadusel võin iga tööd teha. Tegelikult ei olnud mul plaani pottide ja pannide juurde naasta, aga elu läks teisiti. Ma ei kurda. Olen siin õnnelik: iga päev tänab mind toidu eest mitukümmend klienti," kõneles ta.
Indrek Palu sõnutsi suudab Nataliia Ponomarenko toitu tehes arvestada suurte kogustega, samuti hallata keerulist kassasüsteemi, kus kõik on täpselt paigas alates retseptidest ning lõpetades sisse tuleva ja välja mineva kaubaga. "Nataliia tulek muutis kohvikupidamise varasemast märksa lihtsamaks," tõdes ta.
Osalise koormusega jätkab Ponomarenko veekeskuse tenikuna. "Veeanalüüsid peavad korras olema, tema kontrollib need vahel suisa kolm korda üle," märkis Palu ning lisas muigamisi: "Teine suurem mure on tal siis, kui ta eakal, aga luksuslikul Lexusel punane märgutuli põlema läheb: selle kallid jupid võivad maksma minna kogu tema kuupalga."
Igatahes Suure-Jaani söögikoha on Nataliia Ponomarenko Indrek Palu hinnangul täiesti uuele tasemele viinud. Kui varem pakuti seal kookide ja pitsade kõrval ainult päevasuppe, siis nüüd on lisandunud päevapraed. Enne oli kohvik pigem veekeskuses mõnulejatele joogi ja suupistete pakkuja, praegu on see korralik söögikoht, mis ühtlasi teenindab veekeskuse kliente.
"Üks Nataliia müügihittidest on suur lahtine pirukas, millel on lõhet, seeni, pardiliha, ananassi ja banaani. Seda maitsnud kliendid on imeheast maitsest sõltuvusse sattunud ning tulevad ikka ja jälle tagasi," rääkis Palu. "Tatrasupp tekitas algul parajat furoori, isegi vallatöötajad tulid uurima, kuidas selline imeasi maitseb. Mulgi pudru tegemise õppis ta ka suurepäraselt ära. Läti grupi jaoks oli välja arvutatud 750-grammine ports, mis on päris suur, aga ikka jäi puudu. Siis ta tegi kiiruga ühe laari juurde."
Ponomarenko valmistab ise pelmeene ja frikadelle, meisterdab tellitud loomasooltest vorsti ning teeb ka originaalset Kiievi kotletti. Veel üks tema väljamõeldud menutoit on Soomaa pitsa, millel on kas puravikke või kukeseeni, aga ka karulauku. Mõistagi on arsenalis borš ja rassolnik, mida rahvas väga kiidab. Seljankasse paneb ta iga kord vähemalt viit sorti liha. Ehkki menüüs on üksjagu Ukraina ja teiste kunagiste Nõukogude liiduvabariikide toite, rõhutas Ponomarenko, et soov on olla eelkõige euroopalik söögikoht.
"Tema koogid on väga head. Varem ei olnud ta neid küpsetanud, aga siin õppis kiiresti ka neid imehästi tegema," lausus Indrek Palu veel.
Suure-Jaani muusikafestivali ajal käis Kukemarjas alatasa söömas ka seal osalev seltskond. Festivali kunstiline juht Andres Uibo kiitis nüüd Sakalale nii selle paiga toitu kui teenindust. Sama meelt oli festivali korraldajate sekka kuuluv Priit Toobal. Samuti oli kohvik popp augusti algul asetleidnud linnapäevade ajal.
Selleks et toit saaks hea, tuleb seda Nataliia Ponomarenko sõnutsi tegemise ajal alatasa proovida. Nooruses tipprestoranis töötamise ajast on tal meeles õpetus, et kui toit maitseb endale, maitseb see ka teistele. Seega jälgib ta rangelt, et tooraine oleks värske ja kvaliteetne, ning tihtipeale juhtuvat, et auto peab kaubaga veekeskuse ukse tagant tagasi vurama.
"Nataliia teeb oma tööd kirglikult ja suure südamega, ta rahuldub vaid parimaga. Ta püüab pidevalt arendada ennast ja veekeskust," tõdes Indrek Palu.
Juulist alates on ka teine Kukemarja kokk ukrainlanna, aga Ponomarenko sõnutsi on see juhus: tema jaoks ei ole rahvusel vahet. Eesti keelega ei ole Ponomarenkol küll veel kõige soojem suhe ja seepärast avaldas ta tänu Tervisekoja vanemadministraatorile Gaili Korsarile, kes teda vene keele oskajana palju aitab.
19 aastat Suure-Jaanis kohvikut Arturi Juures pidanud Reiko Sülla ütles, et veekeskuse kohviku edulugu tema tegevust ei häiri: kahe söögikoha käekiri on erinev ja inimestel on sedasi võimalik valida. "Nii ongi neil veel rohkem põhjust Suure-Jaani korduvalt tulla."
Niisugune näeb välja Suure-Jaani veekeskuse juures tegutsev Kukemarja kohvik.
Jan Randar Raidma