Saada vihje

Milleks on Eestile vaja kõrgharidusega mõisapreilisid?

Copy
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin teab, et kogu inimkond tarbib liiga palju ja et me peame tarbimist vähendama, enne kui on päris hilja.
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin teab, et kogu inimkond tarbib liiga palju ja et me peame tarbimist vähendama, enne kui on päris hilja. Foto: Marko Saarm

Inimesed on täpselt nii mugavad, kui vähegi saavad, ja tänapäeval saab olla väga mugav. Juhtub rõivas rebenema, võib seada sammud poodi ja osta uue. Ning kui palju on meie keskel neid, kes ei oska niiti nõela taha panna, sest seda ei ole lihtsalt vaja läinud. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin leiab, et nii ei peaks see olema.

Matsini sõnul tarbime praegu liiga palju ning kaua pole võimalik sellisel moel vastu pidada. Kultuuriakadeemias on rahvusliku käsitöö ja pärandtehnoloogia õpet pakutud 30 aastat. Selle aja jooksul on välja antud 263 lõputunnistust 225 inimesele alates talukujunduse ja rahvusliku käsitöö konsulentidest ning lõpetades kultuuripärandi loovrakenduste magistritega.

Ave Matsin, Rootsi režissööri Ruben Östlundi suurepärases mängufilmis "Kurbuse kolmnurk" satub pärast laevahukku üksikule saarele punt miljardäre ja suurtööstureid, võimu haarab seal aga hoopis lihtne keskealine aasialanna, sest tema oskab ainsana tuld teha ja süüa valmistada. Kõverpeegel, seda küll, aga mingis mõttes peegeldab suurepäraselt situatsiooni, milles praegu oleme. 

Tagasi üles