Gild pakkus aastapäeval ahjusooja leiba

Bonifatiuse gildis alustas tegevust pagarikoda, mille perenaine Jaana Väli lõikas eile gildi sünnipäeva puhul lahti värske leivapätsi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Bonifatiuse gild ootas eile viljandlasi oma aastapäevale ja üllatas tulijaid uudisega, et majas tegutseb nüüdsest pagarikoda.

Bonifatiuse gildi külaliste ninasõõrmeid kõdistasid eile hommikul isuäratavad lõhnad, sest pagarikoda oli juba hoogsalt töös. Pagarid Karin Mikk ja Anu Õnne askeldasid leti taga ning üksteise järel rändasid suurde küpsetusahju moosipirukad ja kreemisaiad.

Kohvik tõi kodulinna tagasi

Leiba oli küpsetatud juba varahommikul ning pagarikoja perenaine Jaana Väli lõikas seemne- ja lihaleivapätsid viiludeks, et neid koos maitsevõiga mekkimiseks pakkuda.

Jaana Väli rääkis, et oli koos perega juba mõnda aega pidanud plaani kodulinna Viljandisse tagasi pöörduda ning nüüd väikse ettevõtte käivitudes saab see ka teoks. Kuigi algul tundus mõte rajada päris oma pagarikoda hirmutav, on Jaana Väli oma elukaaslase Andres Mägi ning sõprade ja pereliikmete toel sellega hakkama saanud.

«Leian, et meie kohviku suur pluss on see, et külastaja saab oma silmaga näha, kuidas saiad küpsevad. Meie pole seda peitnud tagaruumi või koguni keldrisse,» rääkis Väli.
Pagarikoda pakub mitut sorti leiba, soolaseid ja magusaid saiakesi, küpsiseid ja käsitöökomme. Samuti on plaanis hakata koostöös Venevere puhkekeskuse ja Olustvere kooliga vastu võtma pidulaudade tellimusi.

Väli tõdes, et ei taha kellegagi konkureerida, vaid ajada oma rida ning pakkuda originaalseid tooteid. Ta demonstreeris väiksest leivast meisterdatud kausikest, milles saab serveerida suppi ja putru ning pärast roa söömist lasta ka kausil hea maitsta.
Edaspidi on Jaana Välil kavas korraldada gildis lastehommikuid ja muusikaõhtuid.

Gild ootab uusi käsitöömeistreid

Bonifatiuse gild on tegutsenud juba neli aastat, sellest kolm asunud Viljandi kesklinnas Väike-Turu tänaval kodanikumajana tuttavaks saanud hoones. Gildi perenaine Ülle Priks rõõmustas, et tegutsetud aja jooksul on viljandlased käsitöörahva kenasti omaks võtnud.

«Meil on välja kujunenud püsikunded, kes käivad siin üpris tihti ning on harjunud meie kauplusest kingitusi ostma,» kõneles ta. «Suurt rõõmu teeb see, kui külalised kaugemaltki leiavad meie juurde tagasitee. Näiteks tuleb varsti Tartust Raatuse kooli pere uuesti meile meisterdama ja keskajaga tutvuma.»

Priks möönis, et eks ole ka raskemaid aegu, mil isemeisterdatud kraam kaubaks ei lähe, kuid avaldas lootust, et peagi asetleidvad hansapäevad toovad huvilised taas kohale.

Ülle Priks rääkis, et gild ootab endaga kampa lööma eri alade meistreid. «Ma ootan väga, et meile tuleks restauraator. Samuti loodan, et leiame siia majja uuesti keraamiku,» tegi ta üleskutse ning julgustas ühendust võtma teistegi valdkondade tublisid tegijaid.