REPLIIK ⟩ Kae õudu, üits tont tulep!

Robin Liiber Foto: Marko Saarm

Lätsi mia ende musta Mulgi kuvvege Talna pääle, kos üits tädike õigas rõõmsaste: "Oi, kae, seto tulli!" Ei ole imeste ka, et kik nime pahupidi om, ku Järvamaal Imavere ristin om ülese säätu Mulgi mihest puuslik, mille man viil Mulgi mustridege ehit söögikotus ka valla tetti. Om sii sis Järvamaa või Mulgimaa? Näütüsen aridus- ja täädusministeerjumi ammatniku teeve uut keelesäädust, kos prilla om üteldu lõune-eesti keelte kohta, et nii om " eesti keele kohalik keelekuju". Selle perrä pias kik asutuse ja inimese sedä "erikuju" sis mõistma, ommeti om kisa pallu, ku kuskil sedä kõnelet.

Kahjus riigimeestel sii ei tähende, et keeletäädlase arvave, et tegu om tõeste keeltege, mida oles vaja kaitsa. Keele kotust ja muid üvesit laanin säädusese ragude ei ole. Võrukse ja keelenõukogu om selle vastu, a mulgi om koskil kivi all. Mõte om tegeliguld ju lihtne: ku ei ole kaitset, sis ei ole julgit kõnelejit ja ei tule kiil kuuli kah.