Eestlaste ostujõu kasv nihkub valitsuse maksutõusude tõttu tulevikku

Valitsuse uued maksumuudatused võivad Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul Eesti majanduse ning inimeste kindlustunde ja ostujõu paranemisele vastu töötada. Foto: Tairo Lutter

Lõppeval nädalal puhkes konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa ning peaminister Kristen Michali ja rahandusminister Jürgen Ligi vahel sõnelus. Värsket majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi tutvustades märkis Raudsepp, et Eesti on teel viie kõige kallima Euroopa riigi sekka. Ministrite arvates ta liialdas ja lahmis. Sakala küsis ökonomist Tõnu Mertsinalt, kuidas Eesti inimeste ostujõudu ja majanduse käekäiku emotsioonideta hinnata.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal aeglustus Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kahanemine 2024. aasta teises kvartalis ja 2023. aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes SKT ligikaudu 1,7 protsenti. Euroopa Liidu SKT suurenes samal ajal 0,7 protsenti. Eesti aastaseks inflatsiooniks arvutas statistikaamet tänavu juunis 2,5 protsenti, juulis olid aga hinnad mullu sama ajaga võrreldes 3,5 protsenti kõrgemad.

Viimase kolme aasta jooksul on hinnad statistikaameti hinnangul kasvanud umbes 40 protsenti, nii et Eesti jõuab oma 24-protsendilise käibemaksuga peatselt Euroopa kõige kõrgema käibemaksumääraga riikide hulka. Samal ajal on Eesti keskmine reaalpalk ja ostujõud Euroopa viimaste seas. Reaalse tunnipalga muutus 2019. aasta neljandast kvartalist 2022. aasta neljanda kvartalini oli selline, et Eesti oli oma reaaltunnipalga 9,6-protsendilise langusega uhkelt Euroopa punane latern. Samal ajal kerkis näiteks Leedus sama näitaja 7,1 protsenti. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk seda, kui palju tooteid saab poest osta ja teenuseid tarbida.