/nginx/o/2024/07/30/16255104t1h6dde.jpg)
Kuidagi on nii läinud, et rahvas räägib üht, valitsus teist keelt ja möödarääkimised on kerged tekkima. Sellest on muidugi väga kahju. Asi aga ongi selles, et räägitakse justkui eesti keeles, aga ometi on see erinev. Mis keelab ministril või ametnikul arusaadavalt ja lihtsalt kõnelda, see jääb segaseks. Ehk annavad võõrad sõnad rohkem kaalu, tähtsust ja enesekindlust?