Kaitsepolitsei andmeil äärmuslus endast seni veel Eestile tõsist ohtu ei kujuta, kuid tuleb siiski valmis olla, et radikaliseerumine võib pead tõsta ka Eestis.
Äärmuslus ja küberluure
13. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapo kirjutab oma aastaraamatus, et Eestis pole praegu organiseeritud kujul ei klassikalist parem- ega vasakäärmuslust. Organiseerituse puudumine ei tähendavat siiski, nagu ei leiduks isikuid, kes kannavad äärmuslikke ideid, mis võivad teatud asjaoludel nende käitumist mõjutada.
Kapo toob esile kaitseministeeriumis tulistamise korraldanud Karen Drambjani, keda ei paiguta küll klassikalisse parem- ega vasakäärmuslusse, kuid nimetab teda tegutsema pannud jõuks Nõukogude Liidu venestamispoliitikast lähtuvat radikaalset šovinismi.
Üha tähtsam roll on äärmuslike ideede levikus ja radikaliseerumises kapo kinnitust mööda interneti võimalustel ning seal leiduval infol. Erinevus traditsioonilisest radikaliseerumisprotsessist seisneb selles, et kui klassikaliselt jagatakse äärmuslikke vaateid ja ideid ning võetakse need omaks mõttekaaslaste vahetus kontaktis, siis internetiajastul võidakse seda teha sotsiaalmeedia kaudu mitmesugustes suhtluskeskkondades.
Kapo nendib, et küberluure on kujunenud kõige kiiremini arenevaks luurevaldkonnaks ning Eesti inimestel tasub oma käitumist küberruumis tõsiselt jälgida.
Analoogselt 2007. aastal Eesti vastu toime pandud küberründega näeb kapo meie lähipiirkonnas ka nüüd küberluures aktiivseimana Venemaad, kus on aastaid investeeritud tehnilise luurevõime arendamisse.
Ühtlasi prognoosib kapo sõjalise ja majandusluure hoogustumist ning nendeski on kandev roll Venemaal.