/nginx/o/2012/04/12/1052766t1he758.jpg)
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti tegevuse vastu tunneb huvi kaitsepolitsei, kelle hinnangul Kõlvart toetab Venemaa püüet säilitada Eestis täies mahus venekeelne gümnaasiumiharidus.
Tallinna abilinnapea tõusis kapo huviorbiiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles eile, et kapo ei nimetaks Kõlvartit küll Venemaa mõjuagendiks, kuid tema tegevus tekitab rohkelt küsimusi. Ta rõhutas siiski, et Kõlvart on oma tegevuses kasutanud põhiseadusega antud õigusi ega ole nende piiridest üle astunud.
Ajakirjaniku küsimusele, kas on võimalik, et Venemaa manipuleerib Kõlvartit tolle teadmata, vastas Aeg: «Oleks küll kurb, kui abilinnapea ei saa oma tegevusest aru.»
Kapo kinnitust mööda kuulub lähiriikides venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine Nõukogude Liidu venestuspoliitika ühe osana Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka.
«Seetõttu on tähelepanuväärsed Kõlvarti ning Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkovi avalikud ja varjatud kontaktid, mida Vene diplomaat võib kasutada Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks,» seisab kapo äsja ilmunud aastaraamatus. Selles avaldatud fotodelt võib näha, kuidas Kõlvart annab treeningusaalis Tsvetkovile üle Eesti ajalugu käsitlevad õpikud.
Kõlvarti tegevus tuleneb kapo aastaraamatu andmetel asjaolust, et 2007. aastal algas venekeelsete koolide gümnaasiumiastme osaline üleminek eesti õppekeelele. See tekitas osas õpetajates ja lapsevanemates vastumeelsust ning oma seisukohtade väljendamiseks lõid nad 2010. aasta sügisel mittetulundusühingu Vene Kool Eestis.
Aastaraamatus seisab, et üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna haridus- ja kultuuriküsimustega tegelev abilinnapea Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva inimõiguste teabekeskusega survestas ta Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi, jätkamaks vene keeles õpetamist ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeaineid eesti keeles.
Pärast seda kui Toom siirdus riigikokku, sai Tallinna abilinnapeaks Kõlvart. Ta jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas tolle avalikule tegevusele varjatud vastutegevuse. «Kõlvarti eesmärk oli koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu,» on kirjas kapo aastaraamatus.
Koostöö äärmuslikega
Olles mullu sügisel võtnud mittetulundusühingu Vene Kool Eestis enda kontrolli alla, korraldas Mihhail Kõlvart selle nime all venekeelsete koolide toetuseks allkirjade kogumise kampaania. Mullu oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris Kõlvart äärmusrühmituse Öine Vahtkond liikmete abiga Tallinnas õppekeele muudatuste vastu mitu meeleavaldust.
Samuti peeti nimetatud mittetulundusühingu palvel Tallinna linnavalitsuse korraldusel niinimetatud üleriigiline lapsevanemate koosolek, millel osalesid peamiselt eakad inimesed, kelle hulgas leidus tuntud Kremli-meelseid äärmuslasi.
Kapo nimetas kahetsusväärseks, et Venemaa mõjutustegevuse vahendina püütakse kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub ennekõike konkurentsivõimelisest haridusest.
Kapo peadirektor Raivo Aeg lisas, et kooliharidus on emotsionaalne teema, sest hõlmab paljusid lapsi ja nende vanemaid. «Inimeste emotsioonidega on kerge manipuleerida ning seda tehakse meisterlikult,» ütles ta.
Kõlvart kommenteerib
Mihhail Kõlvart ütles eile, et ei ole teinud isegi varjatult midagi Eesti riigi vastast.
Kõlvarti sõnul on ta teadlik, et Juri Tsvetkov on Venemaa suursaatkonna töötaja, kuid ühtlasi on Tsvetkov ajaloolane ja õpib eesti keelt.
«Ma ei ole küll rahul kõigega, mis toimub meie riigis, ega pruugi toetada valitsevat eliiti, ent armastan oma kodumaad ja keegi ei suuda veenda mind vastupidises,» lisas Kõlvart.