«Sakala» reporter Aivar Aotäht uuris äsja, mil määral Viljandimaa vallad ja linnad näevad vaeva interneti kaudu kohalike uudiste edastamisega. Järeldus oli lühidalt öeldes masendav. Olgugi et igal omavalitsusel on internetis koduleht, nagu kord ette näeb, on sellest pahatihti vähe kasu.
Mõistagi oleks palju soovida, et iga omavalitsus võtaks palgale avalike suhete ja kodulehega tegeleva ametniku. Teisalt on selge, et kodulehe värskena hoidmiseks polegi eraldi inimest vaja — see ülesanne võiks vabalt olla ka sekretäri või kellegi teise pärusmaa.
Lihtsaim viis oma inimesi ja territooriumi puudutavaid sündmusi kajastada on viidata teistele uudiseallikatele, näiteks maakonnalehtede online-väljaannetele või portaalidele. Aga ka oma lühisõnumite koostamine ja võrku riputamine ei tohiks ühelgi haritud ametnikul konti murda.
Uudistest veelgi tähtsam on muu info, mis oma kodanikest hooliva omavalitsuse kodulehel peaks leiduma. Sisuliselt võiks see olla virtuaalne vallamaja, kuhu sisse astudes inimene enamikule teda huvitavatest teemadest vastuse saab. Praegu seisame sellest veel väga kaugel. Suurem osa kodulehti näib olevat loodud pelgalt sellepärast, et seadus seda käsib, mitte aga siirast soovist e-riiki arendada.
Seepärast on teretulnud, et siseministeerium käivitas mullu Viljandimaal katseprojekti, mille tulemusena peaks käesoleva aasta lõpuks kõigi siinsete valdade ja linnade kodulehed olema ühesuguse ülesehitusega ja pakkuma senisest rohkem teavet.
Mida teha selleks, et last lasteaeda panna? Kuidas saada ehitusluba? Mis tingimustele peavad vastama sotsiaaltaotlused? Need on vaid mõned küsimused, millele vastuse saamiseks ei tohiks vilunud internetikasutajal kuluda üle paari minuti.
Loodetavasti laieneb tänu praegu ette valmistatavatele muudatustele ka e-teenuste kättesaadavus. Suurem osa paberlikust asjaajamisest on ju võimalik internetti suunata ning valla- või linnaelanik saab nii aega ja vaeva kokku hoida.