Meisteraednik: musta sõstart süües muutud nooreks ja ilusaks

Kärstna kandi ettevõttes Heamari OÜ aiandusega tegeleva, varem ka Polli aiandusuuringute keskuses teadlaseleiba mekkinud Liina Aruse arvates tasub musta sõstart süüa ja kasvatada, sest selle tervislikud marjad on otsekui nooruse eliksiir. Foto: Elmo Riig

Eestlase lemmikmari on maasikas, lugu peetakse ka vaarikast, aga must sõstar on seni otsekui vaene kehvik, kelle järgi eriti keelt ei limpsata. Varem Polli aiandusuuringute keskuses teadlaseleiba mekkinud, nüüd aga Kärstna kandi ettevõttes Heamari OÜ (Facebookis Mulgimaa Marid) koos elukaaslase Elmar Todeskiga toimetava Liina Aruse arvates tasub seda trendi muuta. Esiteks sisaldab must sõstar märksa rohkem C-vitamiini kui maasikas ning uuemad musta sõstra sordid on väga maitsvad, ilusa ja suure marjaga.

Müüt, mille järgi musta sõstra mari on pisike ja hapu, ei kehti Liina Aruse sõnutsi juba ammu. Tänapäeva marjad on vägevamad ja märksa magusamad minevikus levinud sortide omadest. Mulgimaa Maride ettevõttel on lisaks muudele aiakultuuridele kasvamas kahes talukohas 1,5 hektaril musta sõstart. Põhieesmärk on kasvatada istikuid suurematele istandikele ja veidi ka eraaednikele. Poole hektariline emaistandik 19 eri sordiga on paljundusmaterjali kogumiseks. Peamiselt paljundatakse kümmet sorti, peale selle tegeldakse punase ja valge sõstra paljundamisega. Praegu on Aruse sõnutsi kõige popim sort, mida koduaednikud himustavad, «Karri». See Polli aiandusuuringute keskuses Asta Libeki aretatud sõstar on suure ja magusa marja ning vägeva saagiga. «Juba rajatakse ka suuri istandikke «Karriga», sest ta on masinkorjatav, ehkki sel puhul on miinuseks marja suuruse varieeruvus, ning asjaolu, et üksikud viljad küpsevad hiljem,» kõneles Liina Arus.

Aednik märkis, et sordivalik sõltub sellest, milleks marju soovitakse. Juhul kui on eesmärk neid värskelt süüa või sügavkülma panna, siis on paslik kasvatada või istandustest korjata «Karrit» või «Elot», mis on magusad ning säilitavad oma maitseomadused ka sügavkülmutatuna. «Elo» on samuti Pollis Asta Libeki aretatud uue generatsiooni sort. Kui «Karri» kipub küpsemise järel varisema, siis «Elo» püsib väga hästi põõsas. Tänapäevase sordi «Elmar» autor on samuti Asta Libek ja see on pühendatud Pollis toimetavale tuntud puuviljakooli omanikule Elmar Zimmerile.