/nginx/o/2009/02/11/131961t1hcaa8.jpg)
Mullu said kalurid Võrtsjärvest kõige rohkem latikat, arvukuselt teine liik koha jäi püügikoguse poolest temast pikalt maha.
Võrtsjärv andis mullu enam koha ja latikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Latikat tõmmati Eesti suurimast siseveekogust välja veidi vähem kui 180 tonni. 2007. aastal püüti seda kala 100 tonni.
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul olid kalurid püsti hädas, sest püügikogused olid suured ning latikast ei saanud lahti, kuigi selle hind langes nelja kroonini kilogrammi eest.
«Ilmselt tuli arvukalt latikaid Peipsist Emajõge pidi üles,» lausus Järvalt.
Koha, mille saagikus oli haripunktis kaheksakümnendatel aastatel, püüti mullu 48 tonni.
«Haugi on kahel viimasel talvel väga kehvalt tulnud,» nentis limnoloogiakeskuse juhataja. «Paarikümne aasta eest püüti umbes 80 tonni, eelmisel aastal aga ainult 31 tonni.»
Võrtsjärve sümboliks kujunevat angerjat said kalurid mullu 20 tonni.
Kunagist tuntuimat järveasukat kiiska peetakse nüüd prügikalaks. «Varem söödeti seda näiteks sigadele,» rääkis Valma külavanem Jaan Leetsar. «Kiisast tehti ka uhhaad, supileem tuli temast hea.»
Külavanema sõnul on Võrtsjärv just kiisarohkuse tõttu muutunud heaks kohajärveks, sest kohad toituvad kiiskadest.
Aasta lõpul hakkasid jääkaane all kudema lutsud.
Ain Järvalt rääkis, et mullu püüdsid kalurid umbes 7,7 tonni lutsu, kusjuures suurem saak oli oktoobris ja aprillis, vastavalt 1,9 ja 4,3 tonni.
Teistest kaladest püütakse Võrtsjärvest ahvenat, särge, nurgu ja linaskit.