/nginx/o/2009/02/11/131968t1h009f.jpg)
Pensionär Erkki Kaing jalutab iga päev Viljandi järve äärde, et allika mõjul jäävabana püsivas kanalis ennast karastada.
Talisupleja lepib madala kanaliga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ranna lähedal pulbitsev allikas on suletud betoonrakkesse, millest vesi toru kaudu välja voolab. Kanal on madal, kuid talisuplejale jätkub sellestki: ta heidab kruusapõhjaga puhtasse allikavette ning lebab seal umbes viis minutit. Siis hõõrub ta end kuivaks ja paneb riidesse.
Erkki Kaing ütles, et allikavee tempeatuur on alati 6-7 kraadi. Jääaugus oleks vesi küll külmem, aga seal saaks vabamalt ringi ujuda. «Siin pole jääauku ja pole kahjuks ka seltsilisi,» nentis mees.
Talisuplust hakkas Erkki Kaing harrastama kümmekond aastat tagasi Tartus elades. Koos sõbraga raius ta siis kirvega auke Anne kanali jäässe.
Viljandi järvele Kaing jääauku teha ei taha, sest see võiks mõnele uisutajale ohtlikuks osutuda. Nii suplebki ta kümmekonna meetri pikkuses kanalis, ehkki seal leidub omajagu prahti.
Erkki Kaing on veest leidnud ja välja tõstnud kolm autokummi, plastpudeleid ning kile- ja klaasitükke.
«Tänagi korjasin põhjast kilde,» rääkis mees. Tema arvates tuleks kanalit puhastada ja süvendada.