Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
«Sakala» palvel vastas 76 õpilast küsimustele, kas neid huvitaks õppida hiina keelt ning missuguseid võõrkeeli nad üldse sooviksid omandada. 41 õpilast olid veendunud, et ei taha hiina keelt õppida, 25 olid sellest huvitatud ning 10 polnud veel kindlad.
Hiina keele omandamise plussideks pidasid noored võimalust õppida seejuures tundma ka suurriigi ajalugu ja kultuuri. Nende arvates tuleks selle keele oskus kasuks just majandusklassi lõpetanutele — saati et Hiina on praegu maailmas tõusev riik.
Vastuargumentidena toodi esile, et kõnealust keelt ei lähe vaja ja seetõttu ei paku see kuigi paljudele huvi. Samuti nimetati seda liiga keeruliseks.
Mõni vastanu pidas küll võimalust põnevaks, kuid ise seda siiski ei valiks. Noored tõdesid, et õppimisaeg on napp ja selle jooksul ei jõua palju omandada.
Kõige enam pakuks noortele peale inglise ja saksa keele huvi õppida soome (27 poolthäält), prantsuse (22) ja hispaania keelt (17). Huvi ilmutati ka itaalia, vene, rootsi ja ladina keele vastu.