Viljandi noored teevad hiina märkidega tutvust

Sügisel ootab Viljandi noori ees suur muudatus: uuest õppeaastast saavad Paalalinna kooli põhikoolilapsed ja uue riigigümnaasiumi õpilased hakata õppima hiina keelt.

Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisu selgitust mööda on paljudes riikides hiina keele õppimise vajalikkusest kõneldud juba ammu.

«Ühelt poolt on Hiina tähtis majanduspiirkond, mis mõjutab kogu maailma majandust. Teiselt poolt on see ainulaadne kultuuriruum, mille teabekeskkond jääb neile, kes keelt ei tunne, mõistetamatuks,» loetles Luisk.

Direktori veendumust mööda võib Euroopa keeli õppides tõdeda, et ühe keele oskamine aitab omandada teisi. «Hiina keele puhul tuleb selgeks saada seni tundmatu märgisüsteem. Tulevikus on selle keele õppimisest kindlasti kasu,» arutles ta.

Hiina keel on vabaaine

Ülle Luisu jutu järgi hakatakse hiina keelt Viljandi gümnaasiumis õpetama vabaainete moodulis kolmanda võõrkeele valikkursusena. Keeleõpinguid saab alustada esimesest õppeaastast ning läbida kolm 35-tunnist kursust.

«Et meie keeleõppeleping kestab kaks aastat, saavad esimesel aastal mõne teise keele valinud õppijad hakata hiina keelt omandama teisel aastal. Tõenäoliselt tekib rühm õppijaid, kes soovivad jätkata esimesel aastal alustatud keeleõpet, valides järgmise kolmest kursusest koosneva ploki,» selgitas ta. Direktor usub, et õppuritel huvist puudu ei tule.

Paalalinna gümnaasiumi õppejuhataja Janika Kivistiku sõnul on praegu soovijatele alates kaheksandast klassist plaanitud kaks tundi nädalas. Sama palju on neid ette nähtud ka üheksandas klassis. «Paalalinna koolis hiina keelt omandama hakanud noor saab õpinguid jätkata Viljandi gümnaasiumis,» täpsustas Kivistik. «Tõenäoliselt tekib ka rühm keelehuvilisi õpetajaid,» lootis ta.

Paalalinna koolis on olnud traditsiooniline saksa keele süvaõpe. Janika Kivistiku ütlemist mööda hakkavad alates teisest klassist kõik lapsed õppima esimese võõrkeelena saksa keelt.

Kuigi saksa keel esimese keelena on Paala koolile eriomane, peitub niisuguse valiku põhjus eelkõige selles, et uue õppekava järgi on kõigil põhikooli lõpetajatel vaja saavutada võõrkeeles B2 tase.

«Kui alustada keerulisema keelega, on see võimalik. Inglise keel ümbritseb meid iga päev ja seda omandada on lastel märksa kergem. See ei tähenda muidugi, nagu ei peaks inglise keelt õppima,» selgitas õppejuhataja.

Kivistik rõhutas, et vanematel ei tasu niisuguseid keeleõppe valikuid peljata. «Õpetajad on meil oma ala professionaalid, kes teevad tööd hingega. Iga laps peab saama võimetekohast õpetust ja vajaduse korral ka abi.»

Õpetaja tuleb Hiinast

Koolijuhid on seadnud hiina keele puhul esmaeesmärgiks algtaseme õppe, sest see on lastele täiesti võõras. Ülle Luisu veendumust mööda on teisel aastal õpinguid jätkates võimalik jõuda algtasemest kõrgemale.

«Euroopas kasutusel olevaid rahvusvahelisi keeletasemeid me esialgu ei sihi. Tähtis on kõnelema panna märgisüsteem ning seda tuleb teha samamoodi kui omal ajal keeleõpinguid alustades. Oleme väike rahvas, kellel on privileeg õppida emakeeles kõige kõrgema tasemeni. Seda enam peame aga omandama võõrkeeli,» arutles Luisk.

Hiina keele õpetaja värbamisega tegeleb Konfutsiuse instituut. Õpetaja leidmiseks korraldatakse Hiinas konkurss. «Kohtudes Konfutsiuse instituudi hiina direktori Ke Liniga, saime kinnitust, et võistlust juba korraldatakse. Tema sõnul on selle tase kõrge. Hiinas on teadupärast väga prestiižne pääseda tööle või õppima Euroopasse,» rääkis Ülle Luisk.

Viljandi koolid ei ole sugugi esimesed, kes eksootilise keele oma õppekavva võtavad: seda õpivad näiteks ka Kuressaare gümnaasiumi noored. «Viljandi gümnaasiumi õppejuhataja Ingrid Kärmas osales õppeaasta algul üldhariduse ja noorsootöö koostööseminaril, kus sai kuulata Kuressaare gümnaasiumis hiina keelt õppivate laste arvamusi. Hinnangud olid väga head,» tõdes Luisk. «Tallinna ülikoolis saime põgusalt jälgida hiina keele tundi. Sealgi olid õppijate arvamused positiivsed.»

Meretagused õpivad

Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis ütles, et hiina keel võeti seal õppekavva, lähtudes sellest, kui tähtis koht on Hiinal maailma kultuuris, majanduses ja rahvaarvus. Suurrahva keele tundmine avab tema arvates noortele pärast kooli lõpetamist rohkem uksi.

«Pöördusin Hiina saatkonda. Suursaadik külastas Saaremaad ja käis meie koolis. Et Tallinna ülikooli juures polnud toona veel Konfutsiuse instituuti, valmistasime kogu maailmas hiina keele ja kultuuri levitamisega tegeleva hiina organisatsiooniga Hanban ette vastastikuse mõistmise memorandumi ja kirjutasime sellele alla,» meenutas Takkis asjaajamise käiku.

Kuressaare gümnaasiumi saabus õpetajaks noor mees Wei Yu. «Meil on see professionaalne pedagoog õpetanud kaks aastat. Kevadel tema leping paraku lõpeb ja uue kooliaasta alguseks saabub uus töötaja,» rääkis direktor.

Kuressaares õpetatakse hiina keelt gümnaasiumis kolmanda võõrkeelena, tundide arv sõltub õppeperioodist ning jääb nädalas kolme ja viie vahele. Takkis ütles, et kõigis gümnaasiumiklassides õpib seda kokku ligikaudu 70 õpilast.

Takkise sõnul sai Kuressaare gümnaasium eelmisel aastal õiguse olla YCT (Youth Chinese Test) testide tegemise keskus. Need rahvusvaheliselt standardiseeritud hiina keele testid on mõeldud välismaa noortele ning kontrollivad, kas õppijate teadmised võimaldavad neil toime tulla nii igapäevaelus kui akadeemilises keskkonnas.

«Esimesena sooritasid testi kuus õpilast, kes osalesid eelmisel suvel Hiinas noortelaagris. Novembris tegi 30 gümnasisti koolis testi lihtsaima astme ning järgmine voor on juba aprillis,» rääkis direktor.

Kuressaare koolituskeskuses korraldatakse hiina keele kursusi ka täiskasvanutele. Järgmisel õppeaastal on Kuressaare kooli kuuenda klassi õpilastel võimalik valida saksa ja vene keele kõrval teiseks võõrkeeleks hiina keel. See õpperühm on Takkise sõnul juba koos.

Kuressaare gümnaasiumi X klassi õpilane Kristi Riis on hiina keelt õppinud peaaegu aasta ning on niisuguse võimalusega väga rahul: paljudes teistes koolides seda pole. Otsuse langetas neiu juba siis, kui kooli paberid sisse viis ning temalt küsiti, kas ta soovib hiina keelt õppida.

«Ma ei kahetse, et olin nõus! Esiteks on õpetaja väga sõbralik ja muhe ning teiseks pakub see mulle huvi,» tõdes Riis.

Ta arvas, et iga keel on omamoodi raske, aga kui on suur tahe ja õpitav meeldib, ei tundu see nii keeruline. Hiina keelt hakkas Kristi Riis omandama pelgalt huvist, suuri plaane ei ole ta teinud.

«Hiina kultuur tundub põnev, tahaksin seda tulevikus lähemalt uurida. Õpetaja on seda meile mõnel määral juba tutvustanud: näiteks Hiina uue aasta võtsime tunnis vastu lauldes ja traditsioone tundma õppides,» jutustas neiu.
Kristi Riis õpib veel inglise keelt ja põhikoolis ka vene keelt.

ARVAMUS

MIKK MIHKEL VAABEL,
Paalalinna kooli X klassi õpilane

Olen kursis, et selline õppesuund uues gümnaasiumis tuleb, aga ei oska öelda, kas ruttaksin seda valima. Tasub meenutada, et C-valikus on rohkemgi keeli. Kahtlen, kui suures mahus suudab XI klassi õpilane 35-tunnise kursuse jooksul keelt omandada.
Ühisgümnaasiumis õppimiseks jäänud kahe aasta jooksul oleks neid tunde praeguse kava järgi vaid 70. Leian, et nii vähesega keeleoskust ei omanda. Parem võimalus on praegustel põhikooliõppuritel ja uue gümnaasiumi kümnendikel.