Oma kodu väljaüürimise plaan küpseb suurüritustega. Kas seda võib, kui kodu on soetatud laenurahaga? (1)

Copy
Kui linn täitub rahvaga nagu peagi pärimusmuusika festivali ajal, küpsetab see nii mõnegi peas plaani teenida lisaraha oma kodu lühikeseks ajaks välja üürides. Kui aga kodu on soetatud laenurahaga, tuleb sellest mõttest pangale teada anda.
Kui linn täitub rahvaga nagu peagi pärimusmuusika festivali ajal, küpsetab see nii mõnegi peas plaani teenida lisaraha oma kodu lühikeseks ajaks välja üürides. Kui aga kodu on soetatud laenurahaga, tuleb sellest mõttest pangale teada anda. Foto: Elmo Riig

Suvised suurüritused toovad linna tavapärasest rohkem inimesi ja annavad kinnisvaraomanikule võimaluse teenida lisaraha oma kodu väljaüürimisega. Nii peab pärimusmuusika festivali eel nii mõnigi ka Viljandis plaani, et võiks pidulistele oma kodus kohta pakkuda, ent küsimusi tekitab olukord, kui kodu on soetatud pangalaenuga. Kas ikka võib ja kuidas?

"Kui kodu on soetatud laenuga, siis eeldab igasugune väljaüürimine ka nõusolekut hüpoteegipidajalt ehk pangalt," lausus Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Rohkem eelistatakse oma kodu Coop Panga eralaenude tiimijuhi kohusetäitja Ave Õiguse sõnul pikaajaliselt välja üürida eluliste muudatuste tõttu, näiteks kui kolitakse suuremale elamispinnale või elukaaslasega kokku, mistõttu jääb üks kodu üle. Tavaliselt soovitakse siis pangalaenuga soetatud kinnisvara üürida välja vähemalt aastaks ning nendest juhtudest antakse ka pangale teada. Kogemus näitab, et lühiajalise väljaüürimise kohta info sageli pangani ei jõua. Kuigi Õigus märkis, et nad soovivad seda olukorda muuta, võib ühelt poolt praeguse taga ollagi inimeste teadmatus teatamiskohustusest, eriti kui kodu üüritakse välja vaid paariks päevaks aastas.

Tagasi üles