/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2024/07/11/16215210t1hac06.jpg)
Eesti meteoroloogia selts palub huviliste abi, et selgitada välja viimase 12 kuu kõige erilisem ilmasündmus.
Meteoroloogia selts otsib aasta ilmasündmust
Seltsi juhatuse esimees, atmosfäärifüüsik Piia Post ütles, et tore oleks muuta see üritus traditsiooniks. Hääletamine esmakordsel konkursil algas seltsi kodulehe kaudu 8. juunil ja lõpeb 19. juuli õhtul.
Konkursiga tahetakse juhtida tähelepanu erilisematele Eesti ilmajuhtumitele ning tuua ilma ja kliimaga seotud teemasid inimestele lähemale. Tulemused tehakse avalikuks 20. juulil ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses. Ühtlasi kuulutatakse seal Eesti aasta ilmasündmus pidulikult välja.
«Kui ma vaatan, kuidas inimesed on seni hääletanud, siis ikka selle järgi, missugune sündmus on puudutanud neid endid või nende lähedasi. On ilmne, et kuskil mujal Eesti nurgas toimunud sündmus ei kõneta,» rääkis Post. «Ka mina hääletasin ikka sellest lähtudes, mis mind kõige enam puudutab. Nägin suure lumeladestuse murtud oksi ja latvu paljudes Eesti metsades. Seda ei juhtu igal aastal – väga eriline sündmus oma mõju poolest.»
Kokkuleppeline periood, mida vaadeldakse, on 2023. aasta jaanipäevast 2024. aasta jaanipäevani. Hääletaja saab teha oma valiku etteantud nimekirjast.
«Koostasime nimekirja seltsi juhatuses, kuhu kuuluvad sünoptikud Kairo Kiitsak, Ele Pedassaar ja Helve Meitern, aga ka suured äikesehuvilised ja -eksperdid Tarmo Tanilsoo ja Sven-Erik Enno. Meie Mait Sepa ja Kai Rosinaga esindame teadlasi,» kõneles Post. «Eks me kõik ole ilmast sügavuti huvitet ning seepärast märkame ja mäletame tavainimesest ilmu rohkem. Tarmo Tanilsoo ja Kairo Kiitsak panid kokku lõpliku versiooni.»
Vastates küsimusele, miks ei võetud ajaliseks aluseks tervet kalendriaastat, vaid sätiti ilmasündmuste valimine periood kahe aasta peale ehk suvest suveni, tõdes Post, et loodus ei tea, kuidas inimesed on kalendri sättinud.
«Loogika on selles, et külma ilma nähtused mahuksid ikka samasse sesooni, seepärast ei saa teha poolitamist talvele,» selgitas ta. «Sooja aastapoole nähtustest on ajaliselt kõigepealt näiteks hilised lumed ja öökülmad ning kevadine kuivus. Need jäävad kõik enamasti enne jaanipäeva. Südasuvised nähtused ehk äikesetormid, suured rahed ja trombid esinevad enamasti pärast jaanipäeva. Seepärast ongi loogiline jaotus suvise pööripäeva läheduses.»
Eesti meteoroloogia selts on 2018. aasta 23. märtsil Tallinnas asutatud ilmast ja kliimast huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb Eesti teaduste akadeemia hõlma all asuva looduseuurijate seltsi juures.
«Igasuvine ilmahuviliste kokkutulek on seltsi kõige suurem sündmus, aga saame kokku ka 23. märtsil meteoroloogiapäeval. Selts loodigi sel päeval,» ütles Post. «Meil on aktiivne terminikomisjon, kes toimetab ilma ja kliima terminitega. Oleme nõus tulema jagama ilma- ja kliimateadmiste tarkusi. Seltsi eesmärk on Eestis ilma ja kliimaga süvitsi tegelevad inimesed kokku tuua.»
Post lisas, et seltsil on praegu poolsada liiget ja sinna võib astuda igaüks, kellel on suur ilmahuvi. Seltsi juhatus vaatab avalduse läbi ja kinnitab.