ELERIN TETSMANN ⟩ Metsa eksimine ei ole sugugi häbiasi

Viljandimaa veebipolitseinik Elerin Tetsmann Foto: Marko Saarm

Marja- ja seenehooaeg on täistuuridel käima läinud. Nii tegin minagi tiiru tuttavasse mustikametsa ja jagan korilasemuljeid. Mida minu üllatuseks sel aastal ei ole, on mustikad. See-eest leidub kukeseeni ja kuulda on ka rikkalikust murakasaagist.

Metsa minekuga on nii, et minul on suvel varustus kogu aeg auto pagasiruumis kaasas: kummikud, putukatõrje, peakate, vesi ja valge ämber. Nüüd küsite ehk: "Elerin, mis värk selle valge ämbriga on?" Nimelt maastikuotsingutel täheldatakse, et just valget värvi esemed on looduses, seejuures nii õhust kui maalt vaadates, praegu kõige paremini märgatavad. Metsa eksinute arv aga ei tundu kuidagi vähenevat ning juhtumid on iga aastaga pigem sagenenud. 

Enamasti on eksijad eakad inimesed, kes on metsa läinud ja ei oska või ei jõua sealt enam ise välja tulla. Kõige hiljutisem lugu on pärit eelmisest nädalast Valgamaalt, kus eakas marjuline kraavipervel kukkus ega saanud enam ise liikuma. Õnneks jõudis abi temani õigel ajal, kuid metsast toodi ta siiski kanderaamil välja ning anti meedikute hoole alla. Miks need lood aga just eakatega juhtuvad?