Väikelaste mürgistusjuhtumid sagenevad just suvisel ajal

Väikesed lapsed kipuvad mängima ka ohtlike asjadega. Foto: Mihkel Maripuu

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 laekunud kõnedest selgub, et sagenenud on õnnetused, kus väikelapsed on joonud laokile jäetud kemikaale või söönud vanavanemate öökapile unustatud ravimeid.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul kasvab väikelaste mürgistusjuhtumite arv just suvel, sest siis saadetakse lapsed vanavanemate juurde või suvelaagrisse.

«Samuti korraldatakse suvel ohtralt aiapidusid, millel varitseb kümneid ohte, alates korgita jäetud süütevedelikust, lõpetades mahakukkunud nikotiinipadjakesega, mis võib väikelapsele raske tervisehäire tekitada ja vajab arstide kiiret sekkumist,» selgitas Oder.

Teabekeskuse möödunud aasta ülevaatest selgub, et alla 1-aastaste laste mürgistuste kohta tuli 248 pöördumist ning 1–4-aastaste mürgistuskahtlusi esines 1281. Aasta varem oli selliseid kõnesid vastavalt 231 ja 1195. Kuigi suur osa kõnedest piirdus konsultatsiooniga, mis tähendab soovitust last jälgida, tema suud loputada ja talle rohkelt vett juua anda, siis leidus ka juhtumeid, kus võeti ette kiire sõit haiglasse.

«Haiglasse sattus näiteks väikelaps, kel oli tekkinud mürgistus nikotiinitootest. Niisuguse mürgistuse võib saada kas või sellest, et laps leiab maast kellegi välja sülitatud nikotiinipadjakese, milles on endiselt ohtlikul hulgal nikotiini. Sama oht varitseb suitsukonidega, mille vastu väikelaps kindlasti huvi tunneb ja mille suhu pistab,» hoiatas Oder.

Kõige sagedasemaks nikotiini allikaks on laste nikotiinimürgistuste puhul just alla neelatud nikotiinipadjakesed. Lohakile jäetud nikotiinitooted leiavad tee lapse suhu, sest väikelaps avastab maailma käte ja suu kaudu, kasutamata «tups» lõhnab magusalt ning mudilane võib olla näinud täiskasvanuid padjakesi suhu pistmas.

Kõige enam väikelaste mürgistusi on tingitud kemikaalidest (650 juhtumit) ja ravimitest (459 juhtumit). Kemikaalid satuvad lapse suhu erineval põhjusel ning alati pole kasu ka pudeli peal olevast turvakorgist, sest lapsed näevad, kuidas seda avatakse, ning teevad sama liigutuse edukalt järele.

Samuti eksivad lapsevanemad ise, kui annavad näiteks D-vitamiini asemel äravahetamiseni sarnases pudelikeses olevat e-sigareti täitevedelikku või eeterlikku õli. Kui laps saadetakse suveks vanavanemate juurde, tuleb lapse ja vanavanemate ravimid eraldi hoida, et vältida nende segiajamist. Oder selgitab, et just hiljuti leidis aset juhtum, kus vanaema arvas lapsele andvat allergiaravimit, aga tegelikult pistis lapsele põske hoopis enda kanged ravimid, sest tabletid olid sarnased ja neid hoiti ühes pakendis.

Käes on grillipidude hooaeg ning kokku saavad suguvõsad ja sõpruskonnad. Suviste aiapidude korraldajatele soovitab mürgistusteabekeskus lihtsaid reegleid, mis aitavad juhuslikke mürgistusi ära hoida.

Kui läidate grilli süütevedelikuga, pange see pärast kasutamist tagasi lastele kättesaamatusse kohta. Kui kasutate toiduvalmistamisel äädikat, ärge jätke seda pudelit või klaasi laokile. Sama lugu on ka alkoholi ja nikotiinitoodetega, mis peaksid olema turvalises kohas. Ja viimaks – kui aiapeole saabuvad külalised, hoidke nende käekottidel ja üleriietel silma peal, sest nendeski peitub palju lapsele huvitavat. Tihti peidetakse joped laste eest selleks, et kaitsta taskus olevaid koduvõtmeid ja rahakotti. Tegelikult leidub seal lisaks põnevusele ka palju ohtlikku: sigaretipakk, mokatubakas või vererõhuravim.

Suvistele koosviibimistele ilmuvad ka sääsed, keda tõrjudes tuleb olla taktikaline ning säästa lapse tervist. Füüsiline kaitse – pikad riided ja sääsevõrk – peaksid olema esimene valik. Sääsetõrjevahendit kasutades tuleb aga silmas pidada, kas see sobib lastele, jälgida kasutusjuhendit ning vältida liialdamist.

Laste puhul on eriti tähtis, et sääsemürk ei sisaldaks DEETi ning oleks rullikuga peale kantav, et vältida mürkaine sissehingamist. Tõrjevahendiga kokkumääritud ihu tuleb õhtul seebi ja veega korralikult puhtaks pesta, vastasel juhul imendub mürkaine organismi.

Mürgistuskahtluse korral saab nõu ja abi, helistades mürgistusinfoliinile 16662.