VALLI VEIGEL Männimäel ikka nokk kinni ja saba lahti

Copy
Männimäe tee suurte kortermajade ühistud loodavad elamute ees kulgeva umbes 700-meetrise tee hooldamises linna abile, kuid linn seda enda kanda võtta ei taha ja pakub kompromissi.
Männimäe tee suurte kortermajade ühistud loodavad elamute ees kulgeva umbes 700-meetrise tee hooldamises linna abile, kuid linn seda enda kanda võtta ei taha ja pakub kompromissi. Foto: Marko Saarm

Pealkiri ütleb, et kinni ja lahti ning jääb mulje, justkui toimukski mingi liikumine, mis sest et kasutu. Männimäe teel ollakse aga endiselt positsioonis "Nokk kinni ja saba ka kinni". Pean silmas meie pöördumist Viljandi linnavolikogu poole, mis oli selle olematu Männimäe tee korteriühistute meeleheitlik katse jõuda oma murega kuidagigi linnaisade mõistuse ja südametunnistuseni. Aga võta näpust.

Võib-olla alustan oma nurinat liiga ennatlikult, sest vaikus valitseb vainul – ametlike vastusteni on bürokraatia reeglite järgi aega maa ja ilm, sestap mõlgutan siinkohal ainult mõtteid koosolekust ja võib-olla ka veidi tulevikust.        

Ei hakka siin enam pikalt-laialt kohalikku ajalugu käsitlema, fikseerin lihtsalt peamise: Männimäe linnaosa on üks Viljandi nooremaid, sellest hoolimata mahub selle rajamine ja areng kahe riigikorra sisse. Arenemise käigus jäi ripakile üks üsna suur liin asumist. Ripakile jäämise põhjus peitub Eesti Vabariigi aegsete linnavõimude tegemata töös ehk siis liikluse korraldamata jätmises ja tekkiski justkui olematu tee.

Tagasi üles