Viljandi jagab traditsiooniliselt juunikuiste hansapäevade sissejuhatuseks tunnustust parimatele kohalikele ettevõtjatele.
Linn kutsub ettevõtjaid aastaauhinda noolima
Linnavalitsus on ettevõtluskonkurssi korraldanud juba peaaegu kaks kümnendit. Linnapea Loit Kivistik, kas sellest on kasu olnud või on seda tehtud rohkem vormitäiteks?
Seda kasu on keeruline mõõta. Kindlasti pole see olnud vormitäide. Omavalitsusele on elutähtis, et siin oleks ettevõtlust, mis annaks inimestele tööd ja tagaks linnakassa täitumise. Kellelegi pole uudis, et ettevõtlus on meie ühise tegevuse alus, milleta omavalitsus laguneks päevapealt laiali.
Mida on tänavusel võistlusel uut?
Tuleb tunnistada, et konkurss on aastast aastasse otsinud oma nägu. Sedapuhku leidis ettevõtluskomisjon, et varem pole ettevõtjad olnud piisavalt aktiivsed osalema, ja seepärast oleme üht-teist ümber teinud.
Hindamiseks rühmitame ettevõtted töötajate arvu järgi kolme kategooriasse: 1—19, 20—49 ja rohkem kui 50 töötajaga firmadeks.
Katsume panna need ankeedis olevate näitajate järgi pingeritta ning iga kategooria tublim saab tiitli ja auhinna. Anname välja ka mitu eriauhinda, mida ettevõtluskomisjon saab määrata oma tähelepanekute põhjal.
Kas ma saan õigesti aru, et see tähendab ennekõike õlalepatsutust: raha auhinnaks ei jagata?
Jah. Olgem ausad, kui annaksime parimatele sada või tuhat eurot, poleks see neile teab mis suureks abiks. Usun, et ka linnavõimu avalikul tunnustusel on kaalu ning võitjad võivad selle üle siiralt uhked olla.
Saatsime kõigile Viljandi ettevõtetele üleskutse konkursil osaleda ja loodame, et võimalikult paljud vastavad sellele. Ankeedis tuleb täita seitse lahtrit ning see ei tohiks kellelgi liiga palju aega võtta. Mida rohkem kandidaate tuleb, seda adekvaatsema pildi saame ning seda õigematele ettevõtetele lähevad auhinnad.
Parimad kuulutame välja 8. juunil hansapäevade avamisel. Samal päeval on pärimusmuusika aidas meie esimene ettevõtluskonverents, mille teema on «Ettevõtlus ja meedia». Võin lubada, et sealsed esinejad on Eesti tipptasemel.
Millisena te näete Viljandi ettevõtluse üldpilti? Kas siin üldse on, kelle vahel auhindu jagada, või domineerib aastast aastasse üks ja sama käputäis tublisid tegijaid?
Ei saa öelda, nagu oleks tublisid ainult käputäis: ettevõtlus on meil üsna hea tervise juures. Tugevaid ettevõtteid on päris palju, vahe on ainult nende suuruses ja silmapaistvuses. Sellepärast otsustasimegi moodustada tänavu kategooriad töötajate arvu põhjal, et esile võiksid tõusta ka väiksemad.
Tahame rõhutada, et iga töökoht on suur väärtus. Õnneks on Viljandis töötus hakanud vähenema ja pigem tuleb mõelda sellele, kuidas saada siia rohkem kvalifitseeritud tööjõudu.
Viljandi tööjõuturgu on juba pikka aega iseloomustanud nokk-kinni-saba-lahti olukord: kord on puudu töökohtadest, kord töötajatest.
See on tõesti asjakohane võrdlus. Meie noored ja tublid kipuvad lahkuma, sest siinne palgatase ei ole konkurentsivõimeline muu Eesti ja ammugi mitte Skandinaavia maadega. See tähendab, et ettevõtjad on sunnitud end oskustööliste nappuse tõttu koomale tõmbama ja üha uued töötajad peavad lahkuma. Tekib nõiaring.
Niisiis võib linnavalitsus proovida meelitada siia ettevõtteid, kellel on jõukohane maksta kõrgemat palka, aga tulemus jääb ikka kesiseks, sest puuduliku tööjõuturu pärast ei taha nad siia tulla. Neil on palju lihtsam toimetada Tallinnas.
Aga mida sa ikka teed? Tuleb hakkama saada sellega, mis meil on. See ongi põhjus, miks linnavalitsus peab tähtsaks tunnustada praegusi ettevõtjaid ning luua kõigile võimalikult elamisväärsed tingimused.
Ehkki äris maksavad eeskätt kained kalkulatsioonid, on ka emotsioonidel oma roll. Milline meeleolu teie arvates meie firmajuhtide seas praegu valitseb?
Nad on vaoshoitud. Vähesed teevad suuri investeeringuid ja kui, siis üksnes väga selge sihiga. Riskida ei taha keegi.
Teisalt ei näe ma eriti kurbi nägusid. Enesekindlust tuleb juurde, kõik teavad täpselt, mida teevad. Seega julgen öelda, et liigume tasapisi tõusujoones.