Majandus tõotab tasapisi kosuda

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: «Sakala»

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi näitab Euroopa majandus stabiliseerumise märke ning see lubab ennustada Eesti majandusele järgmisteks aastateks püsivat majanduskasvu.

Tänavu on halvenenud ekspordivõimaluste tõttu oodata kõigest 1,7-protsendilist majanduskasvu, kuid tänu tugevnevale sisenõudlusele kiireneb see järgmisel aastal kolme protsendini ning püsib 2014.—2016. aastal 3,5 protsendi juures.

Võrreldes rahandusministeeriumi suvise prognoosiga ajal, kui Euroopa ja Eesti tarbijate kindlustunne järsult vähenes, on tarbijakindlus stabiliseerunud ning euroala on hakanud kriisist väljuma. Analüütikute arvates on selles tähtis roll euroala riikide poliitikute jõupingutustel, sealhulgas fiskaalleppe sõlmimisel ja niinimetatud tulemüüri loomisel.
Kiire kasvu taastumine võtab ministeeriumi meelest aega, kuid Eesti arvatakse olevat paremal positsioonil kui paljud teised Euroopa maad, kus riigi rahandust tasakaalustavad otsused seisavad alles ees.

«Pikka aega kestnud sünge meeleolu taustal ei ole 1,7-protsendiline kasv halb uudis ning annab tunnistust, et Euroopa reformid ja säästumeetmed on olukorda stabiliseerinud. Eesti investeerimis- ja tarbimisjulguse taastumine loob hea aluse laiapõhjalisemale arengule ning usutavasti lisandub aja jooksul ekspordi uus kasv,» nentis rahandusminister Jürgen Ligi.

Tänavu tulenes majanduskasvu prognoosi vähendamine eelkõige Eesti ekspordipartnerite kasvuootustest: võrreldes eelmise prognoosiga on need kahanenud. Välisnõudluse vähenemist tasakaalustab alates eelmise aasta teisest poolest kõvasti kasvanud sisenõudlus.

Oodatavasti jätkub kodumaiste investeeringute märkimisväärne kasv. Seda toetavad erasektori kõrval investeeringud, mida riik teeb

Euroopa Liidu tõukefondidest ja CO2 kvoodi müügist tuleva rahaga.

Muu hulgas ennustab ministeerium, et hinnatõus hakkab välistegurite mõju vähenemise tõttu sellest aastast järk-järgult aeglustuma. Kui kevadel püsib inflatsioon 4 protsendi juures, siis aasta teisel poolel alaneb see energiatoodete hinna tõusu pidurdumise tõttu alla 3 protsendi. Aasta kokkuvõttes võib hinnatõus tänavu ulatuda 3,3 ja järgmisel aastal 3 protsendini ning jääb alates 2014. aastast püsima 2,7 protsendi juures.

Kiire majanduskasvu taustal on tööpuudus võrreldes kriisiaegse tipptasemega vähenenud üle ootuste hästi ning seepärast on aeglasema majanduskasvu tingimustes oodata tagasihoidlikumat vähenemist. Tänavu kahaneb tööpuudus prognoosi järgi 11,5, järgmisel aastal 9,6 ning 2016. aastaks 8,2 protsendini.

Majanduskasvu aeglustudes pidurdub keskmise kuupalga kasv käesoleval aastal 3,8 protsendini, kuid kiireneb järgmisel aastal taas, jõuab 5 protsendini ning ulatub 2016. aastaks 6 protsendini.

Reaalpalk hakkas eelmisest aastast taas tõusma. Tänavu peaks see suurenema 0,5 protsenti ning 2016. aastaks kiireneb kasv 3,2 protsendini.

Lähtudes makromajanduse prognoosist, on rahandusministeerium korrigeerinud ka maksulaekumise ootusi. Võrreldes viimase prognoosiga, võib maksude laekumine väheneda 19 miljonit eurot. Sellise stsenaariumi korral kujuneks valitsussektori puudujäägiks sel aastal 2,6 protsenti SKP-st, mis oleks eelmisel sügisel loodetust 0,5 protsenti suurem.

Nagu teada, mõjutavad riigieelarve 2012. aasta väljaminekuid ja järelikult ka eelarvepositsiooni eelkõige heitmekvootidest rahastatavad investeeringud ja riigi tehtavate kogumispensioni maksete täies mahus taastamine.

Pärast kevadise majandusprognoosi avalikustamist algavad valitsuskabinetis riigi eelarvestrateegia arutelud. Plaanis on seada eelarvepoliitilised eesmärgid ning näha ette sammud, mis võimaldavad need saavutada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles