Tudengid aitasid Kaare kooli lastel end staaridena tunda

Kaare kooli autistide klassi poisid astusid üles kavaga «Lemmikmees Jörberg», pälvides sellega eripreemia kui kõige vingemad Jörbergid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Muusika mürtsub, tuled helgivad ja tüdrukud tantsivad. Nende keskel särab kolm väikest Jörbergi — parukate ja vuntsidega ehitud poissi, kes õpivad Viljandi Kaare kooli autistide klassis.

Pealtvaataja võib seda esinemist jälgides vaid aimata, millist tööd pidid üliõpilastest juhendajad tegema, et need endassesulgunud lapsed lavale astuksid. Viljandi ainuke autistide klass avati Kaare koolis möödunud sügisel ning seal ongi praegu vaid kolm õpilast. Poisid olid nõus laval kehastama oma lemmikut Üllar Jörbergi ning pälvisid selle eest publikult tormilise aplausi.

Kiitvaid sõnu kuulis ka toimetulekuklassis õppiv sügava vaimupuudega noormees, kes esines räpparina kavas «Mix up». Temagi oli nõustunud esinema ainult selle looga.
Lisaks neile astusid teisipäeval «Kaarevisiooni» kontserdil üles peaaegu kõik Viljandi Kaare kooli lapsed, nii abi- kui toimetulekuklassidest. Rambivalgusest loobus ainult üks õpilane, kuid tema aitas etteastete tarvis rekvisiite luua.

Laval kanti ette kümme kava, millele pealtvaatajad häälekalt kaasa elasid. Viimasena esinenud V-a klassi bändi räpplaul «Jippikayjei» osutus lausa nii menukaks, et meelitas lava ette keksima fänniklubi. See abiklassi laste number pälvis ka publiku lemmiku auhinna.

Võistlust jälginud viieliikmeline žürii andis parima tiitli VII-a klassi õpilaste kavale «Kaare laul». Eripreemiaid jätkus kõikidele esinejatele.

Tudengid suhtusid tõsiselt

«Kaarevisioon» on hea näide koostööst, mis on ühiselt tegutsema pannud erivajadustega lapsed, nende õpetajad ja Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased. Huvijuhi-loovtegevuse õpetaja eriala esimese kursuse tudengid tegid Kaare koolis praktikat juba kolmandat aastat.

«Tänavu hakkasid üliõpilased meie majas käima 14. veebruarist,» jutustas Kaare kooli huvijuht Moonika Kungla, kes on sama eriala vilistlane. «Nad jagunesid klassidesse ja hakkasid õpilastega ette valmistama kavasid, mis nüüd «Kaarevisioonil» lavale toodi.»
Kevadtalvel tegutses Kaare koolis 21 üliõpilast, igas klassis kaks või kolm.

«Sisuliselt veetsime siin kogu oma vaba aja: kes meisterdas pille, kes õpetas tantsusamme,» selgitas praktikal osalenud tudeng Are Tallmeister. «Enamasti käisime kaks või kolm korda nädalas. Mina viibisin kõige kauem kohal neli tundi järjest.»

Are Tallmeistri ja tema kursusevenna Tauri Pihlaku juhendamisel loodud bänd võitiski publiku lemmiku tiitli.

Kaare koolist saadud kogemusi hindab noormees väga kaalukaks.

«Lõpuks ma ei saanudki enam aru, et nad on erivajadustega lapsed. Nad olid kõik väga rõõmsad ja tulid meiega hästi kaasa,» rääkis Tallmeister. Ta lisas, et sai praktika kestel teadmisi, kuidas suhelda endast tunduvalt nooremate inimestega.

Tudengeid juhendanud Viljandi kultuuriakadeemia huvihariduse assistendi Ülle Roometsa sõnul olid üliõpilaste juhendatavad klassid ja laste probleemid väga erinevad.

«Kuid kõik noored ütlesid, et see kogemus oli hindamatu,» lausus juhendaja. «Leian huvijuhina ka ise, et kui keegi oleks minul omal ajal võimaldanud kontrollitud keskkonnas juhendajate abiga sellist praktikat teha, oleks mul hiljem koolis palju lihtsam olnud.»

Roometsa sõnul toetasid Kaare kooli õpetajad tudengeid igati. Rõõmustav oli seegi, et etendusel lõid kaasa lapsed, kes varem olid seda peljanud.

Märkasid arengut

Nähtuga jäi rahule ka kultuuriakadeemia huvihariduse lektor Külli Salumäe, kes on selle praktika idee autor ning kahe varasema aasta tudengite juhendaja.

«Ei ole suuremat rõõmu sellest, kui näed, et sinu algatatud asi elab jõulist elu,» ütles õppejõud. Ta oli vaatajate hulgas märganud ka lapsevanemaid ning eelmistel aastatel Kaare koolis toimetanud tudengeid. Nii mõnigi neist rõõmustas oma kasvandiku jõudsa arengu üle.

«Ka mina tundsin laval ära palju lapsi, kellega kohtusin esimest korda mitu aastat tagasi,» tõdes Külli Salumäe. «Esimestel aastatel oli ilmselt kõige raskem nendega kontakti luua, praegu on õpilastel tekkinud juba laval esinemise harjumus.»

Toob kooli uut elu

Kaare kooli huvijuht Moonika Kungla kinnitas, et õpilased ootavad tudengeid ning hakkavad nende järele küsima juba sügisel. Igal aastal on sellel võistlusel olnud erinev teema: esimesel korral oli see «Talendijaht» ja mullu «Kaare TV».

«Üliõpilased toovad meie ellu suurt vaheldust,» ütles ka Kaare kooli direktor Marika Hiie. «Me teame ju nende laste tausta: mõned on näiteks kõnetud ja mõned on sellised, kes ei julge üldse teiste ette minna. Aga noored juhendajad on suutnud nad lavale tuua.»
Salumäe toonitas, et seejuures tuleb mõistagi arvestada laste soove.

«Praktika kõige suurem pluss on see, et üliõpilased näevad erivajadustega õpilaste käitusmisvorme ning seda, kuidas neid õpetatakse. Alati ei olegi vaja läbida eripedagoogika kursust, vaid tuleb olla tähelepanelik ning teha koostööd klassijuhataja ja vajaliku ettevalmistuse saanud õpetajatega. Ka lihtsalt ligimesearmastusest on võimalik nende lastega hästi hakkama saada,» lausus huvihariduse lektor.

Marika Hiie sõnul õpib Viljandi Kaare koolis sel õppeaastal 61 last. Seal töötab kümme abiklassi ning kolm toimetulekuklassi, mille hulka kuulub ka autistide klass.

ARVAMUS

KÜLLI SALUMÄE,
praktika idee algataja

Kaare kooli praktikal saadud kogemused on üliõpilastele hindamatud.
Loodan väga, et võimul olevatel inimestel on arukust säilitada see keskkond, mis on aastate jooksul kujunenud väga ühtseks ja väärtuslikuks, ning et mingitel majanduslikel või muudel põhjustel ei tõmmata Kaare koolile kriipsu peale.
Ka praktikakohaks sobib Kaare kool suurepäraselt. Üliõpilased võivad seal südamerahuga harjutada, sest valmisolek neid õpetada ja toetada on seal väga suur.