TEATRIARVUSTUS ⟩ Tegelased teevad Lutsule kambaka

Oskar Luts veenab oma tegelasi, et nood oleksid rahul sellega, mis neil on, sest see ongi igavene õnn. Foto: Helen Vunder

"Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled," ütleb väike prints Antoine de Saint-Exupéry unustamatus teoses "Väike prints". See kuulus mõte saatis ka Tarvastu mõisa tallihoovis 26. juunil esietendunud lutsulikku suvekomöödiat "Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest".

Oskar Lutsu kuuele näidendile toetuv sooja suve segusalat lahutab meelt. Pakub rohkem või vähem äratundmishetki sõltuvalt vaataja varasematest Lutsu-teadmistest. Rohkem teatakse filmilinale jõudnud teoseid, teatrilaval mängitakse Lutsu näidendeid pigem harva. Lavastuse dramaturg Urmas Lennuk on teinud ära tänuväärse töö – kirjutanud Oskar Lutsu kohtuma enda loodud tegelastega – ja tutvustab suure kirjameistri loomingut suveteatri publikule.

Lavastaja Peep Maasik valis suveteatri etendusteks põneva paiga – juba maanteelt mõisa poole sõit läbi võimsa tammeallee võtab ahhetama. Iidsed puud kõrguvad kahel pool teed, õhtupäike kuldab nende tüvesid ja lehtede vahelt väreleb teele salapärast valgust. Lavastaja ise võtab autoga saabujaid vastu ja juhatab parkimisalale ...

Lavastuse tegelaskond koosneb näidendite "Laul õnnest", "Kapsapea", "Kalevi kojutulek" ja "Valimised" tegelastest. Urmas Lennuki dramatiseeringus on nad saanud uue ülesande: heita oma loojale ette tegelaskujude õnnetut elu ning süüdistada suleseppa kõige juhtunud ja juhtuma hakkava halva pärast. Nende elu võib olla kurb, traagiline või lihtsalt totter, aga kirjanik saab selle ju ümber teha.

Oskar Lutsu jõudmine oma tegelaskujude juurde Juhan Liivi luuleridade saatel tekitab koomilise olukorra, milles Luts satub tahtmatult identiteedivargaks, ja suuremale osale tegelastest jääb ta pikaks ajaks armastatud luuletajaks, kellele on hea Lutsu kiruda.

Näitlejate hoogne mäng pakkus ohtralt taluõuehuumorit, sekka Emilia (Elis Järvsoo) võrgutuskunsti kõrgpilotaaži, ja publikule see meeldis, kui narupahvakuid ja aplausi meeldimise näitajaks pidada. Kirjaniku rahulolematus oma tegelastega ja tegelaste surve kirjanikule, et nende elu võiks õnnelik olla, võtsid mänguplatsil aina tuure üles ning ängi tekitavad igavikulised teemad nagu raha, armastus, loominguline põlemine, pettumine ja surm said tükati nüüdisaegse kastme abil publikule kergemad seedida.

Nagu Oskar Luts (Lauri Kink) luulest lummatud Tõnis Sägi (Oskar Punga) õpetas: hea luuletus peab hõlmama kogu elu spektrit, nii rõõmu kui kurbust. "Aga sinu loonud kirjanik seda kahjuks ei osanud." Enesekriitika vaevab Lutsu ning piiratuse tunne lisaks noorele luuletajale teisigi tegelasi. Üks on rikkam, teine napsab naise nina alt. Kui muud ei saa teha, siis kiusata ikka võib. Tänapäeva kius on müra, mille saatel saab rahulolematutele tähtsa näoga otsa vaadata, öelda, et töö tuleb ära teha, ja õigust jääb ülegi. Nuriseja olgu vait.

Töökas Hannes (Silver Kaljula) rühmab soosse kraave kaevata ja tema ema Leena (Liina Roht) on ühtelugu suremisega ametis, kui asjad tema tahtmist mööda ei lähe. Mõte, et Samuel Pliuhkami (Peeter Volkonski) tütrest võiks saada tema poja naine, on aga hullem kui surm. Rikas meier Julius Jõuram (Veikko Täär) oskab raha väge hinnata ja usub, et see vägi teda teistegi silmis austusväärseks teeb. Maria (Karmen Meos) soov, et kõik oleksid õnnelikud ja võiksime rääkida südamega, paneb ka Jõurami elu teise pilguga vaatama.

Suveteatri toimumispaik on enamasti osa lavakujundusest. Nii on seda ka Tarvastu mõisa talli krohvipraguline sein. Suurest uksest astutakse õue ja sama ukse kaudu minnakse tubaseid asju ajama. Nagu ikka. Mängupaika liigendavad ka katusealused aknaavad, kuhu naaldudes tegelaskujudel on hea õhkamas ja unistamas käia. Kõrgel aknal leiab aset kirjaniku dialoog iseendaga. Talliesised laudteed on peamised liikumisalad ning teede vahele jääv multš annab võimaluse kaevata, istutada ja multši laiali loopides tuliseid tundeid näidata.

Rekvisiite polnud ülearu palju. Igal oma koht ja sõnum. Eriti kõnekas tundus teise vaatuse alguses vikati all seisev Maria, justkui ainsa silmapilguga kogu loo lõppu sõnatult ära jutustades.

Kui Maria ütleb Oskar Lutsule, et autoril pole vabadust oma tegelaste juurest põgeneda, siis see on just seesama, mida ütles väike prints.

"Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest"

Oskar Lutsu loomingu põhjal on lavastusele teksti kirjutanud Urmas Lennuk.

Lavastaja Peep Maasik.

Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Helilooja Martin Aulis.

Nimiosas astub üles Lauri Kink, teisi tegelasi kehastavad Peeter Volkonski, Veikko Täär, Oskar Punga, Silver Kaljula, Elis Järvsoo, Liina Roht ja Karmen Meos.

Esietendus oli 26. juunil, lavastus on kavas 1. septembrini.

Allikas: teater Temufi