Sajanditetagusest jaaniajast paistab nii pühadust kui porduelu

Margus Haav
, kultuuritoimetaja
Copy
Jaanilaupäeva lahutamatu kaaslane on jaanituli, mida süüdati juba ammustel aegadel maagiliseks puhastuseks.
Jaanilaupäeva lahutamatu kaaslane on jaanituli, mida süüdati juba ammustel aegadel maagiliseks puhastuseks. Foto: Margus Ansu

Milline oli jaanipäev Eestis nii pool tuhat aastat tagasi? Ühed usuvad, et see oli üks suur püha, vaikne ja maagiline imede aeg. Teised jällegi on veendunud, et see oli täis prassimist, kaklemist ja kõlvatusi, milleks aasta valgeim öö lahkesti võimalusi pakkus. Küllap on tõde kusagil vahepeal.  

Joomine ja tants

Oli kuidas oli, igal juhul torises Balthasar Russow juba 1578. aastal "Liivimaa kroonikas", et eestlased panevad rohkem rõhku pööripäeva tähistamisele kui kirikus käimisele. Russow kirjeldas, kuidas maarahvas ja sakslased tulid siis kirikute juurde kokku, ühed pattude andeksandmist saama, teised ärajooksnud orje otsima. 

Tagasi üles