HELMEN KÜTT Riik ei tohiks varasematest lubadustest taganeda ja represseerituid alt vedada

Helmen Kütt
, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, SDE aseesimees
Copy
Helmen Kütt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Helmen Kütt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Foto: Eero Vabamägi

2001. aasta varasuvel, enne juuniküüditamise 60. aastapäeva sõitis president Lennart Meri läbi kõik Eesti maakonnad, et anda Siberisse küüditatule ja teistele võõrvõimu vägivalla ohvritele isiklikult Murtud Rukkilille märk. Riigipeaga kohtusid ja tema tänusõnu kuulsid tuhanded represseeritud. Need olid liigutavad hetked, mis tähendasid raske saatusega inimestele väga palju.

Kui ma praegu mõtlen tagasi president Meri ametiajale, siis esimesena meenubki toonane valdavalt juba hallipäiste inimeste austamine. Väga paljud neist inimestest on tänaseks meie seast lahkunud.

Rohkem kui 20 aasta tagusesse aega jääb ka seaduse kinnitamine, mis nägi represseeritutele ette erinevad soodustused ja toetused. Mul oli au algatada riigikogu eelmises koosseisus toonase sotsiaalkomisjoni esimehena seadusemuudatus, mis andis represseeritu staatuse koos represseeritutele ettenähtud hüvedega ka 1950. aastatel Siberis sündinud lastele, kes nüüdseks on jõudnud soliidsesse ikka. Sotsiaalkomisjonis algatatud seadusesätted jõustusid tänavu 1. jaanuaril ja laienesid neile Siberis sündinutele, kelle vanematel ei olnud võimalik kohe pärast vabastamisotsuse saamist Eestisse naasta. See muudatus kaotas ära ebaõigluse ja tõi asjaosalistele hingerahu. Julgen öelda, et Eesti riik on represseeritutele, keda aasta-aastalt jääb vähemaks, jõudumööda toeks olnud.

Tagasi üles