Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks vaksalitesse leinalinte

Naiskodukaitsjad sõlmivad küüditamisohvrite mälestamiseks raudtejaamadesse leinalindid. Foto: Kristjan Teedema

Naiskodukaitsjad köidavad 83 aastat tagasi küüditatute mälestuseks leinalindid raudteeperroonidele üle Eesti. Viljandimaal seotakse leinalindid 13. juuni õhtul Viljandi, Olustvere ja Võhma raudteejaama.

14. juunil lehvivad perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks enam kui 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.

Viljandimaal seovad Sakala ringkonna naiskodukaitsjad lindid kolme raudteejaama: Viljandisse, Olustverre ja Võhmasse.

Naiskodukaitse veab vaikivat mälestusüritust kuuendat aastat. Tänavu on selle fookuses keskea ületanud mehed, kes oleksid võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. aastal asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse saadetute seas 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul lõhuti küüditamistega perekonnad terveteks põlvkondadeks ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. "Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud peret toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist," ütles Tooming. "Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kui toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!"

Mustad ja valged leinalindid lehvivad 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit.

Näitamaks, et me mäletame, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest ühismeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Küüditamisega taheti murda moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisesse ja tema iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas Nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.