Tigusid loetakse sügisel

Kaie Mölter Foto: Elmo Riig

Ja mitte tükkhaaval. Kokku lüüakse kilogrammid, kui palju on Viljandis roomavaid võõrliigi esindajaid, Lusitaania teetigusid suve jooksul kokku suudetud korjata.

Põuaaeg hoidis teod varjul ja kui neid just ei otsinud, siis ega neid näha olnudki. Vihmahood on pilti muutnud ning pruunid hiiglasuured ja poole väiksemadki püüavad pilku, kui mööda kivisillutist või asfalti roomavad. Heinasel pinnal torkavad nad vähem silma ja kõrges rohus ei märka neid hoopiski.

Möödunud suvel mõtlesin kord, et oleks võinud teopakid enne konteinerisse viimist kaalu pealt läbi lasta, sest kogused tundusid suured – ikka paar kilo korraga. Tänavu taipasin, et kilod ei näitagi eriti midagi, sest parem on teod kokku korjata juba varem, kui nad on alles tillukesed. Need tillukesed tegelased on väga kleepuvad ja kui te näiteks oma kohevakarvalist lemmiklooma lossimägede nõlvadel jooksutate, võivad nood end kergesti tolle kasukas end teie koduaeda siirdada.