Nädala nuhtlus. Koolisaun

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Kõige hullemini mõjub tundide ajal lõõskav päike uutes, suurte akendega koolimajades, näiteks Viljandi gümnaasiumis.
Kõige hullemini mõjub tundide ajal lõõskav päike uutes, suurte akendega koolimajades, näiteks Viljandi gümnaasiumis. Foto: Marko Saarm

Meil on koolitoit, koolipiim, koolitants ja paljud muud kooliga seotud asjad. Nüüd ka koolisaun, ehkki seda pole keegi meelega kütnud, vaid see tekkis palavatel kevadpäevadel klassiruumidesse iseenesest.

Enamik Eesti maju on ehitatud heal juhul mõttega, et külmal ajal oleks soe, halvemal juhul lihtsalt selleks, et vihm päris pähe ei sajaks. Neid, mille puhul on arvestatud ka suvise palavusega, leidub märgatavalt vähem. Eriti harva on kuumust silmas peetud koolimaju projekteerides, sest need seisavad ju suvekuudel tühjalt. Paraku kliimamuutused kuhugi ei kao, kuigi mõni neid eitada püüab.

Mullu kestis suvi peaaegu septembri lõpuni. Nüüd algasid suveilmad mais juba varakult. Mai keskmine temperatuur oli Viljandimaal tervelt 3,1 kraadi tavalisest kõrgem, mis saunalaval võib olla vaevu märgatav erinevus, pikaajalise keskmise puhul aga nagu raketisööst. Ehkki räägime praegu ainult ühest kuust, on sel kümnendil ajaloo kuumimaid aastaid olnud järjepanu ning tänavune aasta on andnud alust arvata, et rekord võib taas uueneda.
Tagasi üles