Kohalikud elanikud panid vallale häbiposti

Puust ette, ehkki mitte punaseks, aga tee sagedased kasutajad on oma sõnumi edasi andnud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viiratsi valla teehoolduskorra peale pahased külaelanikud seadsid aukus ja rööpas tee äärde tahvli oma sõnumiga.

Viiratsist Verilaske poole on Veinijaagu bussipeatus, mille lähedal keerab Järve nime kandev tee paremale. Selle alguses infotahvel seisabki.

Mäeltküla elanik Aimur Koik, kes oma pahameelt ajakirjanikuga jagas, teab, kes sildi üles pani. Aga tema sõnul pole tähtis silditegija nimi, vaid hoopiski asjaolu, et vald suhtub tee hooldamisse suure ükskõiksusega.

Koik kinnitas, et ta on tee asjus sageli vallavalitsusse helistanud ja saanud vastuseks ainult tühje lubadusi või isegi neid mitte.

«Näiteks võtab keegi näitsik toru vastu ja ütleb, et sõitku ma siis aeglasemalt,» rääkis ta ja märkis, et seal ainult väga aeglaselt sõita saabki. «Vald ei võta absoluutselt mitte midagi ette. Palu või räägi, kuidas tahad. Küll on höövel katki, küll ei ole meest peale panna või olevat masin juba mujal sõidus. Mul aga elab sõber Viiratsis töökoja juures ja ütleb, et kuidas nad on välja sõitnud, kui höövel seisab!»

Koik möönis, et mõnikord harva seda teelõiku siiski lükatakse siledamaks. Tema hinnangul juhtub seda paar korda aastas.

«Probleemiks on see olnud viimastel aastatel,» kõneles ta. «Kui kohalikud valimised olid tulemas, piisas poolest sõnast ning tuldi ja tehti tee korda. Nüüd on valimised ammu läbi ja see ei huvita kedagi. Ei oska enam kuskilt abi küsida.»

Koik sõidab kõnealust teed ligi kilomeetri pikkuselt iga päev. Teelõik ise on peaaegu kolme kilomeetri pikkune, sel on nii auke kui rööpaid.

Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe ütles, et Viiratsi vallas nagu ka mujal maakonnas on praegu teede seisukord kehv.

Pahase külaelaniku väite peale, et vald kõnealust Järve teed vaid haruharva hooldab, vastas vallavanem, et see on üks kõige enam hööveldatavaid teid Viiratsi vallas.

«Mul ei ole selle kohta midagi lisada,» lausus Kannimäe. «Inimesed arvavad, et nemad on kõige kehvemas seisus, aga ma just tulin teede pealt ja võin öelda, et kõik need on sellised ning mitte üksnes meie vallas.»

Vallavanem märkis, et kruusateid saab hakata korrastama, kui maa on tahenenud. Ta viitas ka eilses «Sakalas» ilmunud kirjatükile, milles sõna saanud  valdade esindajad sedasama rääkisid.

Praegusel pehmel pinnasel lükkaks teehöövel tema sõnul kokku paraja porise supi ning kui seejärel veel vihma peaks sadama, muutuks tee täiesti läbimatuks.

Kohalik elanik Aimur Koik täpsustas, et tema ei peagi vesise tee hooldamist silmas, vaid ootab valla panust siis, kui maa on tahenenud.