JAAK ALLIK Makse maksame vähem, aga teenuseid tahame kindlasti saada Skandinaavia maadega samal hulgal ja tasemel (1)

Jaak Allik
, viljandlane (SDE)
Copy
Jaak Allik
Jaak Allik Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus esitas eelmisel nädalal lõpuks riigikogule 2024. aasta negatiivse lisaeelarve, mis tähendab kulude vähendamist 175 miljoni euro ehk 1,04 protsendi võrra. Kuu aega vaidlust selle ümber oli muidugi valimiseelne show, millega erakonnad tahtsid säilitada-näidata oma nägu. Tavainimese elu see kärbe ei puuduta, mistõttu seda pole vaja ka eriliselt analüüsida.

Et mahtuda aga Euroopa Liidu normatiivse eelarvepuudujäägi kolme protsendi sisse, tuleb sügisel leida võimalus umbes ühemiljardiliseks kulude kärpeks järgmisel aastal ning ka hädavajalikud täiendavad summad teedeehitusest kuni avaliku sektori palgatõusuni, sest õpetajad ilma selleta ju ei lepi. Loomulikult ei tegele valitsus sellega enne 19. juuni Euroopa Liidu ülemkogu, kui saab enam-vähem selgeks Kaja Kallase ning kogu valitsuskoalitsiooni tulevik, sest uus peaminister tähendaks ju ühtlasi uut valitsust. Poliitringkondades valitseb lootus, et kes tahes uus reformierakondlik peaminister vaatab üle ka nüüdseks rohkem Kallase ja Võrklaeva erahuviks kujunenud nõndanimetatud maksuküüru sellisel kujul kaotamise, nii väheneks eelarveauk kohe umbes poole miljardi euro võrra.

Et tavalugeja sellist probleemipüstitust mõistaks, tuleb pisut meelde tuletada meie üksikisiku tulumaksu ajalugu. Erinevalt Eesti Vabariigis olnud astmelisest tulumaksust kehtis Nõukogude Eestis ühetaoline (proportsionaalne) tulumaks, mis lõpuks oli umbes 14 protsenti kõigist tuludest. 1992. aastal vastuvõetud maksuseadus sätestas astmelise tulumaksu kolme maksuastmega: 16, 24 ja 33 protsenti. Pidagem siinkohal silmas, et maksuastmed ei tähenda alati kogu tulult võetavat maksu, vaid eelmise astme piirmäärast üleulatuvalt tulult võetavat maksu. 1994. aastast kehtestas Mart Laari valitsus Eestis ühtlase üksiksiku tulumaksu 26 protsenti. Tõsi küll, ka see oli tegelikult kaheastmeline, sest toonaste sotside nõudel sätestati kohe ka maksuvaba tulu, mille esialgne suurus oli 300 krooni.

Tagasi üles