Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/11/788188t1h6aa5.jpg)
Madis Timpsoni lugu on kirjutatud repliigina Eugen Vegese 5. aprillil ilmunud arvamusloole «Ohkama panev valimisea alandamine».
LUGESIN «SAKALAST», et Eugen Vegest paneb lausa ohkama valimisea langetamise avalik diskussioon.
Ma ei soovi laskuda härra Vegesega vaidlusse teemal, kas valimisiga langetada on hea või halb või kuidas oleks õigem korraldada üleriigilisi valimisi, aga minu arvates ei ole hea toon alustada artiklit kahe valeväitega.
Eugen Veges kirjutab hakatuseks, et «koalitsioonileppest tulenevalt arutletakse valimisea langetamise üle, ehkki otsus on juba langetatud: seadusemuudatus hakkab kehtima, sest vastupidine käik pole meie demokraatias mõeldav».
Ma ei tea, kust võtab artikli autor teadmise, et kõik on juba otsustatud. Analüüs on koostatud justiitsministeeriumis ning olles selle koostamise ja menetlemisega kursis, julgen väita, et ta eksib.
Küsisin igaks juhuks justiitsministrilt üle, kas ta teab midagi sellest, nagu oleks otsus juba tehtud, ning sain vastuseks, et otsustatud pole midagi: eesmärk on tekitada ühiskonnas diskussioon ja kui inimesed arvavad, et valimisiga pole vaja langetada, siis seda ei tehta.
TEISE VALEVÄITE järgi määravad Eesti kõrgeima esinduskoja isikkoosseisu parteibürood. Ma tõepoolest ei tea, kuidas käivad need asjad teistes erakondades, aga Reformierakonnas moodustatakse valimisnimekirjad sisevalimistel. Kõik, kes on maksnud erakonna liikmemaksu, saavad anda nimekirjas hääle sellele, kes neile kõige rohkem meeldib.
Neile, keda huvitab valimisea langetamise teema, olgu öeldud, et 23. aprillil kell 13.15 algab riigikogu põhiseaduskomisjoni eestvedamisel avalik istung, kus selle kohta võtavad peale poliitikute sõna ka teadlased.