Elupäästjad aitasid taas jääaugust lapse välja

Selle truubi juures tõmbasid neiud väikse poisi veest välja. Eile tehtud fotol oli truubi ümbrus juba rohkem lahti sulanud ning kohta, kus õnnetus juhtus, polnud enam võimalik tuvastada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Jälle!» mõtles Jakobsoni kooli abiturient Laura Rätsep, kui ta koos klassiõe Kerttu Kukega Paala järve ääres jalutades nägi, kuidas üks poiss jääaugus siples ja vaikse häälega appi hüüdis.

Kaks aastat tagasi olid samad neiud Viljandi järve ääres Huntaugu rannas, kui üks pisike tüdruk jääst läbi vajus ja külmas vees häält tegemata tagasi jääle pääseda üritas. Nii nagu kaks aastat tagasi, õnnestus neidudel sellelgi laupäeval surmaohtu sattunud hädaline veest välja aidata.

Sündmused arenesid Paala järve Valuoja oru poolses otsas truubi kõrval juba enne kella kaheksat hommikul.

«Mul läks hommikul vara uni ära,» kirjeldas Laura Rätsep eelnenut. Seepeale helistas ta sõbranna Kerttule ja kutsus teda jalutama. Kuigi tund oli varajane, Kerttu nõustus ja koos jõudsid nad Paala järve äärde.

Järsku märkasid neiud järves siputavat inimest, kes Laura kirjelduse kohaselt väga vaikse häälega appi hüüdis. Nagu kaks aastat tagasi Viljandi järve ääreski, ei öelnud elupäästja medaliga pärjatud neiud teineteisele sõnagi, vaid asusid kohe tegutsema.

Ehkki poiss oli olnud üsna kalda ääres, ei ulatunud tema jalad põhja ning tüdrukutel polnud kahepeale ka midagi sellist, mida talle abi andmiseks visata. Jope ega sall poisini ei ulatanud.

Lõpuks sidusid Kerttu ja Laura jope ja salli omavahel kokku ning sellest sai poiss kinni. Kahekesi sikutasid nad tolle august välja. Neiud ei saanud siis ega saa nüüdki aru, kuidas poisil üldse õnnestus truubi kõrvale jõuda, sest kui 18-aastased tüdrukud üritasid jääle astuda, murdus see kohe.

Tüdrukute arvates võis poiss olla 8—10-aastane. «Palju jõudu polnud vaja,» vastas Laura Rätsep küsimusele, kas teda oli raske veest välja tõmmata.

Veest välja jõudnud, hakkas poisil äkki väga kiire. Sõnagi lausumata pani ta Paalalinna majade poole punuma. Et Laural olid osad rõivad läbimärjad, jooksis Kerttu poisile järele. Korraks saigi ta tollele käe õlale, kuid päästetu ei jäänud seisma.

«Meil olid kõrge kontsaga saapad all ja ei saanud eriti joosta,» lisas Laura.

Valuoja puiestee kortermajade vahel poiss kadus ja tüdrukud teda sel päeval rohkem ei näinud.

Esmaspäeval, kui Laura Rätsep koduuksest väljus, et kooli minna, märkas ta sama poissi. «Ta tuli minu juurde ja tänas. Ja palus ka teist tüdrukut tänada,» rääkis Rätsep. Poisi kohta ta rohkem midagi öelda ei osanud. «Ma pole teda varem näinud või pole osanud märgata,» nentis ta.

Ehkki öeldakse, et välk kaks korda ühte kohta ei löö, ei pea see tõdemus Kerttu Kuke ja Laura Rätsepa puhul paika. Neiud tunnistasid tagantjärele, et neile mõlemale meenus poissi vees nähes kohe 2010. aasta 8. jaanuari pealelõuna, kui nad Viljandi järves läbi jää vajunud last märkasid.

Toona ulpis vees kaheksa-aastane tüdruk, kes üritas end küll ise jääle vinnata, aga jääserv oli liiga habras ning murdus iga katse juures. Tublidel sõbrannadel õnnestus väike tüdruk veest välja tõmmata.

Šokis olev laps tahtis kaldale jõudnuna hakata üksi koju minna, kuid Laura ja Kerttu otsustasid temaga kaasa minna. See otsus oli õige, sest läbimärgade riietega laps ei jaksanud kaugele kõndida, mistõttu tüdrukud ta süles kiiresti koju toimetasid.

Läbi jää kukkunud lapse isik jäi avalikkusele teadmata, kuid päästeameti töötajatel õnnestus tema vanemad leida. Elu päästmise eest autasustasid siseminister ja päästeameti juht mõlemat tüdrukut medaliga.