Aastaga kasvas perearstide koormus

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti ning ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest. Foto: Marko Saarm

Tervise arengu instituudi andmeil oli eelmisel aastal ühel perearstil keskmiselt ravida 17 inimest rohkem kui aasta varem. Perearstide arv pisut vähenes.

Tervise arengu instituudi (TAI) andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2023. aasta andmete kohaselt töötas eelmise aasta novembris Eestis 27 095 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti. Nende arv suurenes võrreldes 2022. aastaga 3 protsenti.

Nagu seisab TAI pressiteates, oli arste eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv kaks protsenti. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Õdesid oli mullu 2,5 protsenti rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmine vanus oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis mullu 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud 2020. aastal: tuhande elaniku kohta 4 arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb euroliidu keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest ehk siis 17 inimest rohkem kui aasta varem. Perearstide arv vähenes aastaga pool protsenti. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli aga 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul järjest kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsenti aastas. 29 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad, samas vanuses kõiki arste oli 23 protsenti.

Mullu töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7 protsenti aastas, viimase aastaga 1,7 protsenti. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 9 protsenti (aasta varem 7 protsenti). Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde. See näitaja on aasta-aastalt suurenenud.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47 protsenti arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest ehk 60 protsenti töötas täiskoormusega, 13 protsenti aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3 ja 5,3 protsenti. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.