Kell on pool kaheksa hommikul ning ootan Viljandist põhja poole sõitvat rongi. Minu lähedal istub ja ootab samuti rongi kaks naist. Üle nende õla näen, kuidas Lavazza kohvimasin päikese käes särab. Viimati, enne kui ma siit hommikul rongile astusin, ostsin endale papptopsis espresso ning mäletan, et päeva lõpuks, pärast paljusid järgmisi topse tundsin end nii, nagu oleks mul käsil võikamat sorti amfetamiini tarvitamise tuurid. Nii et seekord loobun espressost. Masin on aga kena. Vägagi teretulnud Itaalia firma oma.
Tellijale