JUSTIN PETRONE ⟩ Elu Eestis on justkui mõnes Euroopa filmis

Justin Petrone Foto: Elmo Riig

Kell on pool kaheksa hommikul ning ootan Viljandist põhja poole sõitvat rongi. Minu lähedal istub ja ootab samuti rongi kaks naist. Üle nende õla näen, kuidas Lavazza kohvimasin päikese käes särab. Viimati, enne kui ma siit hommikul rongile astusin, ostsin endale papptopsis espresso ning mäletan, et päeva lõpuks, pärast paljusid järgmisi topse tundsin end nii, nagu oleks mul käsil võikamat sorti amfetamiini tarvitamise tuurid. Nii et seekord loobun espressost. Masin on aga kena. Vägagi teretulnud Itaalia firma oma.

Nädalate eest otsustasin sõita otse Euroopa Liidu piiri äärde Vasknarvasse, et võiksin heita üle piiri karmi pilgu Venemaa Föderatsioonile. Rändasin läbi metsade ja soode, kuni lõpuks nägin Vasknarva kiriku sibulakujulisi kupleid, ning sammusin alla sadamasse, kus leidsin eest mõned kalamehed. Nad püüdsid minuga vene keeles vestelda, kuid et mina seda keelt ei kõnele, pidime hakkama saama viibete ja paari eestikeelse sõnaga. «Kala,» ütles üks neist mulle.