Juhtkiri ⟩ Võõras võlg ja meie raha

Sakala logo Foto: Sakala

Sakala on oma juhtkirjas sageli öelnud, et vajaduse korral kohtusse minna ja eriarvamusi riigikohtuni läbi vaielda on mõistlik. Tõepoolest, kui on segased juriidilised nüansid ja asjas on tarvis selgust saada, siis nii see on. Kohtusse minek ei pea alati ju tähendama vaenujalal olemist, vaid võib olla märk võimetusest asjadest ühtemoodi aru saada.

Kui aga vaadata kohtute statistikat, tundub, et üle mõistuse suur osa nende ajast kulub jagelemisele kiirlaenufirmade ja nende klientidega. Üks paljudest küsimustest on see, et mitte igasugust viivist pole seaduslik ega õiglane laenumaksetega hättajäänud inimeselt tagaselja välja mõista. See tähendab, et laenuandja peab ütlema, milline on laenu kogukulu tarbijale, ning esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Liiga «kuluka» (praegu 52,08 protsenti aastas) laenu korral on krediidileping nimelt tühine. Nii oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduvate inimeste kui ka oma raha soovivate ettevõtete juhtumite menetlemine raiskab aga meie kõigi raha.

Silma torkab, et klassikalised pangad jõuavad kohtusse harva. Pole neil kõik laenud sugugi kinnisvara tagatisel, ometi suudavad nad laenuandmisel nii palju tööd teha, et päris kõik soovijad ikka laenu ei saa ning hättasattunutele tulevad nad võimaluste piires vastu ega nõua neilt võimatut. Kodulaenu saanud inimestele ei tähenda töötuks jäämine ju kodutuks jäämist ning mõneks ajaks saab maksepuhkust taotleda. Laenukontorid aga jagavad raha sisuliselt kõigile, kes küsivad, ning hoiavad eelkontrolli pealt kokku. Nii peabki kohus rahva raha eest nende tööd tegema.