Eestis on varade jaotus ebavõrdne: kümne protsendi inimeste käes on peaaegu 60 protsenti kogurikkusest

Riigikogu liige Reili Rand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Foto: Pärnu Postimees

praeguse Ukraina territooriumil sündinud USA statistik ja majandusteadlane, Nobeli majanduspreemia laureaat Simon Kuznets ütles 1934. aastal USA Kongressile esinedes: «Vaevalt tuleneb rahva heaolu rahvusliku tulu mõõtmisest.»

Majanduskasvu mõistetakse aga tihtipeale kui majanduse kõige olulisemat näitajat. Majanduskasv on oluline tingimus sissetulekute kasvuks ja majanduslike võimaluste loomiseks, kuid on tähtis, et selle kaudu paraneks kõigi ühiskonnaliikmete heaolu.

Samas kui meie põhjanaaber Soome tunnistati seitsmendat aastat järjest maailma õnnelikemaks riigiks, on märtsis avaldatud maailma õnnearuande ülevaates Eesti 34. kohal (aasta varem olime 31. kohal). Kuu alguses avaldatud, riigikantselei tellimusel tehtud avaliku arvamuse uuring tõi välja, et Eesti inimeste majanduslik olukord on stabiliseerunud, kuid vaimne pinge on endiselt suur. Selleks et õnnetabelis kerkida, peab enamikul Eesti inimestel kaduma mure, kuidas igakuise palgaga toime tulla. Juba aastate eest on teaduslikult tõestust leidnud tugev seos vaimse tervise ja majandusliku produktiivsuse vahel.