Juhtkiri ⟩ Põhimõttelised küsimused

Sakala logo Foto: Sakala

Põhja-Sakala abivallavanema pensionile siirdumisega lõpeb mõneks ajaks poliitiline stabiilsus, mis vahepeal selles vallas maad on võtnud.

Toobali töö tulemuste kohta on keeruline midagi arvata. Kõrvalt vaadates ei oska öelda muud, kui et tal on seljataga paras katsumuste rada. Kui ta ametisse astus, istus ta piltlikult öeldes üksinda toas. Nüüd on ametnike toolidele inimesi leitud, nii et tema järeltulijal on mõnevõrra lihtsam. Ent juba ajaolu, et ta läheb pensionile sisuliselt esimesel võimalusel, viitab sellele, et ega see töö meelakkumine ole.

Praegu on vallas päevakorral märksa põhimõttelisemad küsimused kui see, kas keegi soovib aasta ja veidi enam abivallavanemana kätt proovida ja närve karastada. Kas abivallavanem peaks olema poliitiline ametikoht või mitte? Pealtnäha lihtne küsimus, aga vastata sellele polegi nii hõlbus, sest abivallavanemad ja abilinnapead on justkui nii ühte kui teist. Seejuures on ka nende enda ettekujutus oma tööst kord ühtepidi üks, kord teistpidi teine. Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin on korduvalt tähendanud, et ta ei näe ennast poliitikuna­, vaid justkui ametiasutuse juhina. Mulgi vallas avastati aga pärast eelmisi valimisi, et neli abivallavanemat, kes nägid ennast poliitikutena, olid tegelikult tööl ametnikena.