VALLI VEIGEL Tants Viljandi olematu tänava ümber

Valli Veigel
, viljandlane
Copy
Sadade inimeste koduteeks olev Männimäe tee lõik, millest rohkem kui 800 meetrit kulgeb kortermajade vahel, on täis suuri auke ning nii mõnigi korteriühistu kaalub oma maja eest läbisõidu sulgemist.
Sadade inimeste koduteeks olev Männimäe tee lõik, millest rohkem kui 800 meetrit kulgeb kortermajade vahel, on täis suuri auke ning nii mõnigi korteriühistu kaalub oma maja eest läbisõidu sulgemist. Foto: Marko Saarm

Oli kunagi üks lauluke: "Moi adress Sovetskii Sojuz" ("Mu aadress on Nõukogude Liit") ... Viljandis on aga hoopis selline lugu, et paaril tuhandel inimesel on küll linna aadress, kuid tänavat neil ei ole.

Minu aadress, Männimäe tee 27, on sellisel kujul olemas olnud 43 aastat, paljudel teistel sama "tänava" asukatel oma aadress vist juba 50 aastakest. Ja olemegi elanud nii, nagu peab – vallanud ja hallanud oma kodu, käinud, tallanud ja sõitnud mööda tänavat, mida olemaski pole –, ning kõik on olnud rahul. Kõik oleks kena edaspidigi, kui nüüd "järsku" neid auke meie treppide ees ei oleks.

Olen siit-sealt kuulnud, et linn on üks selline moodustis, kus inimesed elavad kobaras nii suurtes kui väikestes majades ja liiklevad nii suuremat kui väiksemat sorti tänavatel. Tänapäeval käib see ilmselt niiviisi, et oma hoovist, oma eravaldusest pääseb igaüks mööda oma eramaad linna ühiskasutuses olevale tänavale. Kuid mitte Männimäe teel. Siin on need imelikud inimesed sõelunud iga päev nii jalgsi kui ka motoriseeritult nii-öelda naabrite kapsamaal, teadmata seejuures midagi eraomandi pühadusest ja puutumatusest.

Tagasi üles