Hevimuusika tuli raadiosse 1983. aastal

Koit Raudsepp Foto: ERR

1980. aastate teisel poolel murdis Eesti Raadio konservatiivsesse programmi jõuliselt sisse raskerokk oma mitmesugustes vormides.

Tõtt-öelda hakkas uuenduste vesi kivisse auku uuristama juba kümnendi keskpaiku — ikka tasapisi, tilk tilga järel. Kalju lõhenes plahvatusega, mida üks põlvkond mäletab «Rock-raadio» nime all.

Tehnikapoisid aitasid

Selle kõige taga oli üks mees, Koit Raudsepp. 1983. aastal asus ta raadio juures tegutseva noorte reporterite klubi kaudu tegema kaastööd «Keskööprogrammi» saatele «Laupäevamosaiik», mille toimetaja oli Helgi Erilaid. Tema esimene lugu tutvustas briti ansamblit Iron Maiden.

Et Raudsepa kaastöö sobis, sai ta enda käsutusse südaööl algava 10—15-minutise saatelõigu, mis oli puhtalt heviroki päralt. Aastaid hiljem suurenes talle eraldatud saateaeg veel.

Muusikat hankides hoidis Raudsepp tules mitu rauda. Välismaal tal tutvusi polnud, küll aga kulutas ta igal pühapäeval oma taskuraha «plaadimäel».

«Harjumäel käimine oli mulle seesama mis mõnele teisele kirikus käimine,» meenutab Koit Raudsepp. «Elasin Kehras ja sealt pääses linna elektrirongiga. Pidi see olema ikka kõva tahtmine, et viitsisin nii vara üles ärgata,» imestab ta nüüd.

Rohkelt värsket rokkmuusikat sai ta ka raadiomajas töötavatelt tehnikapoistelt — nendeltsamadelt, kelle abi kasutas ka soovionu Tõnis Erilaid. «Neil liikus kõvasti uut musa. Tol ajal oli igal pool kombeks kõrvalt lisa teenida ning nende ruumides käis pidev lindistamine,» rääkis Raudsepp.

Lindistati kõrtsidele, baaridele — kõigile, kel vaja oli, ja muidugi raha eest. «Toas olid kapid ja kes uksed lahti tegi, nägi seal makke huugamas,» lisas ta.

Raudsepa õnneks oli lindistajate seas ka üks raske- ja valju roki fänn ning tema abil sai ta ka oma maitsele vastavat muusikat. Noormehe nimi oli Margus Pilt ja praegu teatakse teda kui Eesti ainsa rokiraadio, Radio Mania bossi.

Uutmine lõdvendas ohje

Kui Koit Raudsepp käis saadet tegemas enamasti oma lintide ja plaatidega, siis «Keskööprogrammis» oli ka oma mitteametlik arhiiv, kust saatetegijad said muusikat valida. Mõistagi polnud sel mingit seost ametliku fonoteegiga.

Raudsepp ei mäleta, et tal oleks karmi muusika tutvustamise pärast pahandusi olnud või keegi oleks kaevanud. «Küllap toimetaja Helgi Erilaid, osav ja kogenud inimene, klattis vajaduse korral asjad ise ära,» arvab ta.

Siiski meenub talle üks juhtum 1984. aastast, kui USA ja Nõukogude Liidu suhted olid väga jäigad. Siis anti Erilaiule mõista, et Bruce Springsteeni hitti «Born in the USA» pole pealkirja tõttu soovitav mängida — mis sellest, et Springsteeni peeti just töölisklassi sümbolartistiks.

Perestroika ajal lasti ohjad lõdvemaks ja kui programmi võeti saade «NoRa» ehk lahtiseletatult «Noorteraadio», sai Koit Raudsepp eetriaega ka päeval. Siis avanesid tal uued võimalused mängida pop- ja rokkmuusikat.

Tõeline rokiplahvatus toimus 1990. aastal, kui Koit Raudsepp kutsuti koos kolleegide Erki Berendsi ja Vello Rannaga tollase Eesti Raadio bossi kabinetti. Seal anti neile teada, et noortele oleks vaja teha üks rokkmuusikasaade. Selleks ajaks oli punk muutunud Eestis moemuusikaks ja peetud oli juba kaks «Rock Summerit».

Nimeabi Soomest

«Rock-raadio» sai nime samanimelise Soome raadio saate järgi. Pakuti muide ka ühte väga naljakat nime. «Teise toimetuse juht, kes oli samuti kohale kutsutud, soovitas tõsimeeli nimetada saate «Tümpsuks»,» teeb kunagine juhtum praegugi Koit Raudsepale nalja.

Saade läks eetrisse kolm korda nädalas kell 17 ja Koit Raudsepa kõrval oli sel teisigi juhte. Peale hevi lasti seal ka punki, indie’t ja muud alternatiivmuusikat nii meilt kui välismaalt. Kuulajaid oli tohutult: tasub meelde tuletada, et see oli aeg, mil rokimaailmas andis tooni Nirvana.

«Rock-raadiot» jätkus aastani 1993, mil Eesti Raadios tulid kapitaalsed muudatused ning Vikerraadiole tuginedes loodi Raadio 2.

Tagasi vaadates Koit Raudsepp mingit nostalgiat ei tunne. «Too aeg oli väga vastik,» nendib ta. «Asju tehti fanatismi najal, aga eks seda tehta ka praegu. Kui oled musafänn, pole poliitilisel süsteemil vahet: sina tegeled ikka oma asjaga.»