Roheliste rattaretk uurib Mulgimaad

Fotomeenutus 2003. aasta maist, kui roheliste rattaretk viimati Viljandimaale tõi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuu aja pärast väntab Viljandimaal ühise rohelise ürituse nimel ringi ilmselt üle tuhande rattasõbra.

Kui treenitud rattur või rohelise mõtteviisiga peab osaline olema, seda korraldajad ette ei sea. Oodatud on kõik, kellele rattasõit meeldib ja kel jagub jaksu kolme päevaga kakssada kilomeetrit maha pedaalida.

Peakorraldaja, mittetulundusühingu Roheliste Rattaretked juhatuse liige Peep Veedla julgustas, et kui maanteel üksi pikalt väntamine võib väiksema ettevalmistusega rattasõbrale raske tunduda, siis suure seltskonnaga sõites läheb kõik palju lihtsamalt.

«Mina mõtlesin kunagi, et jalgratas on peamiselt poes käimiseks või mõne muu lühikese otsa läbimiseks,» tähendas ta. «Hiljem selgus, et suudan päeva jooksul ka tublisti üle poolesaja kilomeetri ära sõita — see oli minu jaoks tohutu avastus! Roheliste rattaretke vahelduval maastikul koos teistega kaovad kilomeetrid märkamatult.»

Roheliste rattaretk pole spordivõistlus aja ja koha peale. Nõnda on neil sõitudel nii noori kui vanu ning mõned võtavad kaasa ka väikelapsed, kes selle matka ema-isa kondimootori jõul läbi teevad.

«Maailmavaatelt ei pea olema roheline, et meiega sõitma tulla,» märkis Veedla. «Küll loodan, et nende rattaretkedega on kõigile midagi rohelist külge jäänud, sest meil on alati oma keskkonnaprogrammid.»

Esimest korda tulijal soovitab peakorraldaja arvestada, et ilm võib kolme päeva jooksul tundmatuseni muutuda. Kui kodust välja minnes valitsevad suvised olud, ei tähenda see, et nii ka jääb. Muidugi võib minna ka vastupidi ja ilus ilm saabub alles sõidu ajal.

«Sellest lähtudes tuleks valida ka riietus,» lausus ta. «Varuma peaks rõivad ning jalanõud, millega on hea sõita nii suvesoojas kui külma ja vihmaga. Aastate jooksul oleme näinud lausa ekstreemseid ilmaolusid, aga on olnud ka nii, et ratturid saavad päikest võtta ja peatustes ujumas käia.»

Sedapuhku sõidetakse kolme päevaga maha 204 kilomeetrit. Retk algab ja lõpeb Karksi-Nuias. Marsruut viib Karksi-Nuiast läbi Lilli, Taagepera, Koorküla, Valgjärve, Helme, Kärstna, Ennuksemäe, Loodi, Heimtali, Abja-Paluoja, Halliste ja Polli.

Esimesel päeval on teekonna pikkus Karksi-Nuiast Valgjärve äärde Koorkülla 64 kilomeetrit, teisel päeval pedaalitakse 80 kilomeetrit Heimtalisse ja kolmandaks päevaks jääb vändata 60 kilomeetrit, et jõuda tagasi lähtepunkti.

Rattaretkel osalemiseks on tarvis maksta tasu, mille eest saab koha laagriplatsil, süüa ja juua ning vajaduse korral mehaanilist ja meditsiinilist abi nii rajal kui laagripaigas. Platsil voolab pesemiseks vesi paakautost. Hinna sisse kuulub ka keskkonna- ja meelelahutusprogramm. Telk tuleb endal kaasa võtta, aga seda viib ühest laagripaigast teise auto.

«Kui keegi peaks sõidu ajal ära väsima, pole vaja karta, et ta sihtpunkti kohale ei jõua,» lausus Veedla. «Ratturite järel sõidab saatebuss, mis katkestajad peale võtab, olgu siis põhjuseks väsimus või rattarike.»

Nagu ta ütles, liitub roheliste rattaretkega ka huvilisi, kes end ametlikult ei registreeri ja osavõtutasu ei maksa ning sõidavad kaasa vaid lõiguti, aga neid ei teenindata ja õhtul laagrisse ei lubata.

Viimastel rattaretkedel on osaliste arv Veedla andmeil jäänud 1500 ja 2000 vahele ning eeldatavasti istub nii palju rahvast sadulasse ka tänavu. Osalejate tipparv on küündinud 3500-ni, kõige vähem on rattaretkel pedaalinud 500 inimese ringis.

Ees ootav roheliste rattaretk on järjekorras 23. Esimesel retkel 1988. aastal vaatasid rohelised, kuidas elab Virumaa.

Viljandimaal on roheliste rattaretk varem kulgenud 2000. aastal, kui pedaaliti Soomaal, ning kolm aastat hiljem, mil uuriti, kuidas läheb Võrtsjärvel.

«Kuidas elad, Mulgimaa?»

Rattaretk leiab aset 11.—13. maini Viljandi- ja Valgamaa teedel.
• Sõit algab ja lõpeb Karksi-Nuias. Kolme päevaga vändatakse maha 204 kilomeetrit. Rattaretkel tutvutakse kohaliku kultuuriloo ja keskkonnateemadega.
Allikas: mittetulundusühing Roheliste Rattaretked